Jõgevalt pärit helilooja Alo Mattiisenile kuulunud klaveri renoveerimiseks ja Jõgeva Muusikakooli klaveriklassi rajamiseks on annetustena kogutud üle 73 000 krooni, selle raha eest saab tasutud puuduolev 50 protsenti klaveri remondi eest ja jääb pisut ka seemneks — klassiruumi remondiks.
Neljapäeva õhtul Jõgeva kultuurikeskuses peetud Alo heategevuskontserdil koguti 33 300 krooni, see raha tuli kontserdipääsmete eest. Alo sõbrad-muusikud loobusid esinemistasust, toetades nii algatatud väärt ettevõtmist. Kontsert oli soe ja südamlik ning iga külastaja sai kogeda ühtehoidmise ja hoolimise tunnet. Nii mõnelgi tuli pisar silma.
Neljapäeva õhtuks Tallinnast Jõgevale sõitmist ei pidanud paljuks mitmed Alo Mattiiseni sõbrad ja tuttavad, nende hulgas endine muusikakooli direktor Elvi Kotkas, Eesti Televisioonis saadet Noortestuudio Pärastlõuna teinud Ulvi ja Jüri Pihel ning teisedki.
Kontserdil viibinud endine maavanem Meelis Paavel ütles, et tema on oma elus kaks korda käest kinni hoides laulnud “Eestlane olen…”. “Esimene kord oli 1987. aastal selle laulu esmaettekande ajal Tartus Raekoja platsil, teine kord nüüd Jõgeva kultuurikeskuse saalis,” rääkis Paavel.
Tema hinnangul on praegu jälle põhjust isamaalisi laule laulda — nagu 23 aastat tagasi. “Need sõnad mõjuvad praegu samamoodi nagu siis, ainult veidi teise nüansiga,” tõdes Paavel. “Kui tollal olid piirid kinni ja meil tuli end taaskord väärikaks laulda, siis praegu on kõik vastupidi – piirid on lahti ja kõik on võimalik. Minul küll kripeldab, kui ma loen, et Euroopa Liidus, kus meile on loodud võimalused kasutada eesti keelt, kipume teinekord seda häbenema. Mitte et me keeli ei peaks oskama ja neid kasutama, aga võiksime kasutada võimalust rääkida eesti keeles. Neljapäeval “Eestlane olen…” Jõgeval kaasa lauldes mõtlesin selle peale. Need laulud on ka praegu õigel kohal.”
Kontserdi üks korraldajaid Jõgeva linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialisti asendaja Maie Puusepp ütles, et Alo klaver on korras ja jääb esialgu Tallinna klaverimeistrite juurde hoiule. “Klaver saab tulla koju siis, kui klaveriklassi remont on valmis,” lisas ta. Muusikakooli fuajeesse renoveeritud klaverit seisma ei tooda.
Klaveriklassi projekti teinud Annes Arro on oma meeskonnaga klaveriklassi kujundust tehes lähtunud Alo Mattiiseni isiksusest ja tema loomingust. Arro projekti järgi saavad Alo klaveriklassis põhitoonideks punane ja must, aga küllalt palju on ka valget.
Värvilahendused on pärit Alo Mattiiseni kabinet-toast, kus ta oma muusikat kirjutas.
Tagaseinas ja laes olev tapeet kujutab noodivihiku lehte, kus helilooja kirjutatud noodid. Alo Mattiiseni käsikirju on ehedal kujul säilinud.
Alo klaveriklassi saab kasutada ka kontserdipaigana, sest lauad ja toolid on kokkupandavad ning kergesti teisaldatavad. Sisse on toodud siinivalgustid, mis annavad märksa kammerlikuma õhkkonna.
Alo klaveriklassi sisustamise Jõgeva Muusikakooli on algatanud Jõgeva linnavalitsuse, Betti Alveri muuseumi ja Jõgeva muusikakooli töötajad. Renoveeritakse klaver ja remonditakse ning sisustatakse muusikaajaloo klass.
Hea Alo Mattiiseni mälestuse austaja
*Üheskoos on kergem projekti “Alo klaveriklass” ellu viia
*Alo mälestuskontserdiga laekus 33 300 krooni
*Lahketelt annetajatelt on tänaseks laekunud 40 000 krooni
*Klaveri renoveerimist on toetanud Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp 15 500 krooniga
*Jõgeva linnavalitsus panustas klaveri renoveerimise 50 protsenti ehk 61 800 krooni
*Head muusikasõbrad ja kaaslinlased saavad raha annetamisega helilooja nimelise klassi teoks tegemisele kaasa aidata
*Tee annetus Jõgeva Linnavalitsuse arveldusarvele 10102021772001, lisa märksõna “Alo klaveriklass” ja oma nimi. Kui soovid annetuselt tulumaksusoodustust, lisa ka isikukood.
*Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäev on 2011. aasta 22. aprillil.
i
HELVE LAASIK
