Tänane Mustvee vallavolikogu esimees Aivar Saarela on üle viieteistkümne aasta järjepidevalt olnud seotud omavalitsustööga. Elu on aga Setumaa juurtega Saarelale pakkunud teisigi põnevaid väljakutseid nagu ettevõtlustegevus kaheksakümnendate aastate teisel poolel ja „ülbetel üheksakümnendatel“, samuti töö pedagoogi ja koolijuhina.
Kõige olulisemateks isikuomadusteks peab Aivar Saarela inimlikkust ja lähtub sellest ka Mustvee vallavolikogu juhtides. Avara ja julge haardega mehel on mitu unistust, üks nendest ootus, et tulevikus ehitakse Peipsi pealinna tänapäevane esindushotell ja spaa.
Kui jõudsin Mustvee kultuurikeskusse teiega juttu ajama, kuulsin maja välisseinale kinnitatud kella häält. Millised suhted on teil kella ja ajaga filosoofilisemas mõttes?
„Üldjuhul on mul bioloogiline rütm, mis mind hommikul äratab. Leidub ka väsitavaid päevi ja öid, kui tuleb töötada arvuti taga isegi hommikutundideni. Sel juhul on küll äratuskella vaja.
Põhjamaa inimestele on kell ja kuupäev olulised. Hea komme on kokkulepitud kellaaegadest kinni pidada. Lõunapoolsemates maades võetakse seda asja mõneti vabamalt.”
Tänapäeval saab kella vaadata mobiiltelefonist. Konservatiivsemad inimesed kannavad aga käekella. Kumba seltskonda kuulute teie?
„Minu õppejõud, hilisem Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Lembit Andresen (1929-2017) on öelnud, et harjumus on inimese teine loomus. Eks olemegi harjumuste ohvrid. Ma olen vaadanud kella tavalisest mobiiltelefonist, seejärel nutitelefonist. Mingil ajal ilmus kell käe peale tagasi. Kasuks tuli ka tänaste kellade kvaliteet. Nüüd võid oma käekellale kindel olla.”
Üks kirikute poolest rikkamaid omavalitsusi Eestimaal on Mustvee vald. Pühakojad on Mustvee linnas, Kasepääl, Lohusuus ja Avinurmes. Milliseid mõtteid tekitab teis kirikukellade helin?
„Ammustel aegadel oligi kirikukell paljudele kõige olulisem ja ainus ajanäitaja. Väiksemat mõõtu kellad tulid hiljem. Mustvee vald on kirikute poolest tõesti rikas.”
Hilinenud õnnitlused teile Mustvee valla esimese aastapäeva puhul. Mitu päeva olen õnnesooviga hiljaks jäänud? Omavalitsuse aastapäevale pühendatud rahvamatk toimus möödunud pühapäeval?
„Matk oli pühendatud Mustvee valla aastapäevale. Sünnipäeva tähistamiseks on mitmeid kuupäevi. Lepingu allakirjutamine uue valla loomiseks, esimene volikogu istung. Oma registrinime ja Mustvee valla nime sai vald 2. jaanuaril sellel aastal.
Esimene sünnipäev on vallale tõesti väga tähtis, nagu ka aastaseks saanud lapsel. Tegemist on olnud raske aastaga, sest oleme pidanud harjuma ja õppima uues olukorras toime tulema. Palju asju tahab veel ümberkorraldamist.”
Kas Mustvee vald võinuks tekkida ka siis, kui poleks toimunud haldusreformi?
„Olen haldusreformi üle juba mitmeid aastaid tagasi mõtisklenud, näiteks autoroolis. Olen arvamusel, et sundliitmistega haldusreform pole vajalik. Samuti nagu pole arukat mõtet sundabielul. Saan aru, et riik oli sundviskes, mistõttu tuli haldusreform teoks teha. Vabad käed olid ühinemiseks ju kogu aeg. Eks iga omavalitsus püüdis oma identiteedist kinni hoida. Polnud midagi parata, sest maapiirkondades vähenes inimeste arv märgatava kiirusega.”
Küllap ei teadnud haldusreformi ettevalmistajad isegi, kuidas kõik täpselt toimuma hakkab?
„Olen mõelnud sellegi üle, et enne haldusreformi võinuks teha ka prooviühinemised, et vaadata, kuidas asi toimima hakkab. Aga ega lõplikku tõde polegi ja kõige suurem tarkus on ikka tagantjärele tarkus. Üks tuntud inimene on öelnud, et oleksin ma eile olnud nii tark, nagu mu ämm on täna, oleks paljud asjad teistmoodi. Õnneks on inimene maailma kõige kohanemisvõimelisem olevus.”
Kuivõrd saab omavalitsusjuhi tööd õppida, mil määral on see elustiil?
„Kui inimene sünnib, ei oska ta midagi, ei kõndida ega rääkida. Kõike saab ja tuleb õppida. Loomulikult peab olema teatud kogus annet. Äärmiselt olulised on tahtmine ja töökus ning tööd tuleb teha rõõmuga, mitte vastumeelselt. Kõige aluseks on aga ikkagi oskus olla inimene.”
Kuidas on kulgenud sünergia loomine Mustvee valla erinevate piirkondade vahel?
„Kindlasti on see tekkinud. Mõõdiknäitajate kohta on raske midagi öelda, alati saab rohkem ja paremini.
Avinurme ja Lohusuu tulid Jõgevamaa koosseisu Ida-Virumaalt. Viimane Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev oskas meid Jõgevamaa protsessidesse kaasata juba siis, kui veel teise maakonda kuulusime. Ta organiseeris ühiseid väljasõite ja kogemuste vahetamisi. See liitis. Muidu olnuks teisest maakonnast tulijatel tunduvalt raskem.
Mõistagi jääb Mustvee vallas igale piirkonnale oma eripära, mida tuleb aktsepteerida ja arvestada ning koostööks mõistlikult kasutada. Ega kõike saagi ühtlustada. Igal pool kõik ühtemoodi, see oli ju nõukogude aja põhimõte.”
Pärit olete Põlvamaalt?
„Ma olen tegelikult setu. Sündinud olen Värskast mõned kilomeetrid Saatse poole jäävas Sesniki külas. Olin nelja aastane, kui pere Avinurme kolis. Kui õpinguaastad kõrgkoolides välja arvata, on siin möödunud põhiline osa mu elust.
Pärast Eesti riigi taassündi ja talude tagastamist tugevnes jälle mu side Setumaaga. Käin nüüd väga tihti Värskas.”
Mida on setudelt õppida? Saab nende tarkust rakendada ka mujal Eestis?
„Kindlasti saab. Igal rahvusel ja rahvakillul on oma filosoofia. Setudelt on palju õppida, sest see väike rahvakild on suutnud püsima jääda. Kui nõukogude ajal oli setu sõimusõna, siis nüüd on olukord 180 kraadi pöördunud, sest see rahvakild on osanud end tuua nii Eesti kui ka maailma kaardile.”
Kas Mustvees või mõnes Mustvee valla paigas võiks olla selline spaa nagu Värskaski?
„Värska spaa on tekkinud tänu Värska sanatooriumile, mis oli tänasele terviseasutusele stardipakuks. Mind paneb imestama, et Peipsi rannikul on nii palju ilusat liivaranda. Seda piirkonda võiks isegi võrrelda Bulgaaria Kuldsete Liivadega, siia pole aga seni rajatud ühtegi suuremat hotelli ega spaad.
Ma loodan, et kunagi avastavad investorid ka Peipsiääre. Pidades silmas, et Mustvee on Peipsi pealinn, võiks esimene spaahotell kerkida tõesti Mustveesse. Tegelikult on ühele sellisele asutusele Mustvees detailplaneering juba olemas.”
Olete pidanud erinevates koolides füüsika ja tööõpetuse õpetaja ametit ja ka Avinurme gümnaasiumi direktor olnud?
„Olen töötanud kunagises Ulvi koolis ja hilisemas Mustvee gümnaasiumis. Vahepeal suundusin ettevõtlusse.”
Uued võimalused meelitasid?
„Põhjuseks oli ka pedagoogide madal palk. Osalesin Mainori korraldatud kooperatiivijuhtide koolitusel, mida viis läbi Mainori looja ja juht Ülo Pärnits. Nii sai 1986. või 1987. aastal ise esimene kooperatiiv loodud. Nimeks sai Koota ja see vihjas koolitahvlile. Ettevõtlusega alustamiseks tuleb ikka turule vaadata, panna tähele, mida vajatakse. Toona polnud koolitahvleid saada ja hakkasime tootma klaasist tahvleid. See võib tunduda müstikana, aga nii see oli. Ettevõte paiknes Avinurme kooli töökojas, maksin koolile renti ja kool sai nii lisatasu. Ühtlasi tegelesime toitlustamisega, meil oli Avinurmes väike jäätisebaar.”
Kas valmistasite ise jäätist?
„Ise tegime. Ostsime esimese friiseri. Mäletan ka hinda, see oli 5500 rubla.”
Arveldus käis siis vist suuresti sularahas ?
„Päriselt mitte. Osa tehingud, mis pidid olema riiklikul tasemel läbi viidud, tegime kindlasti ülekandega. Kooperatiivil oli oma arveldusarve. Vahel sai Jõhvis kaks korda päevas pangas käia. Vahel juhtus, et raamatupidajal oli allkiri veidi teistmoodi läinud, siis pidi Avinurme tagasi sõitma ja uue allkirja võtma.”
Kooperatiiviga tegelemine võis saada ohtlikuks varale, samuti tervisele ja elulegi?
Kooperatiivide perioodil ma selliste ohtudega kokku ei puutunud. Elu läks edasi. Näiteks ostsime ära kunagise Kalma baari. Siis tuli kokku puutuda nn katusepakkujatega. Aeg-ajalt tegi baari reide ka politsei eriüksus, kes kliente läbi otsis. Nii mõnelgi oli relv ja eks selle baari põrandas on mõnedki kuuliaugud.”
Tuleme nüüd tagasi teie tänase põhitegevuse juurde. Kuidas jõudsite tööni omavalitsuses?
„Töötasin Iisaku gümnaasiumis seitse või kaheksa aastat füüsikaõpetajana. Nagu kõikides asutustes, kus ma olen töötanud, oli ka seal väga hea kollektiiv. 2000. aastate algul soovitati erakonnaga ühineda. Et elu koondus ennekõike Avinurme, tehti ettepanek seal kohaliku poliitikaga tegelema hakata. Kandideerisin vallavolikogusse Reformierakonna nimekirjas. Olin muide kuulunud ka esimesse Avinurme vallavolikogusse, mis kasvas välja külanõukogu rahvasaadikute nõukogust.
Avinurme vallavolikogude viimastesse koosseisudesse olin valitud aastast 2002. Aastal 2006 kandideerisin Avinurme keskkooli direktoriks ja osutusin valituks. Minu koolijuhiaastatel nimetati. keskkool gümnaasiumiks. Toimusid kooli renoveerimistööd. Uuenduskuuri oli väga vaja. Sügav kummardus toonastele Avinurme vallavolikogu liikmetele, kes hääletasid kogu kooli korraga remontimise poolt. 2007. aasta 1. septembril avati uus koolihoone. Toona õppis Avinurme gümnaasiumis 272 õpilast ja sellest üle seitsmekümne gümnaasiumiklassides.”
Mida arvate koolide pingereastamisest eksamitulemuste järgi?
„Midagi see näitab. Teame, et nii mõnestki kehva õppeedukusega õpilasest on tulevikuks saanud võimekas firmajuht. Siinkohal meenub Juku anekdoot: Juku saab kuidagi kooli läbi ja kohtab matemaatikaõpetajat. Õpetaja küsib, kuidas Jukul läheb, millega ta tegeleb. Selgub, et Jukul on oma firma ja ta on ärimees. Õpetaja muretseb, kuidas Juku äris matemaatikaga hakkama saab. Juku vastab, et kahega ostan, neljaga müün ja kahe protsendiga elan vabalt ära.”
Alates 2013. aastast olite Avinurme vallavanem. Kui ootamatult tuli ettepanek pürgida volikogu esimeheks Mustvee vallas?
„Kui oled ühe valimisnimekirja eestvedaja, tuleb selle võimalusega arvestada ja valmis olla kohta vastu võtma. Töö polnud võõras, sest Avinurme vallas olin samuti olnud volikogu aseesimees ja esimees. Süsteem oli tuttav. Selge oleks palju öeldud, sest kunagi pole kõik asjad selged.”
Mille poolest erineb teie stiil mõne teise volikogu esimehe omast?
„Kellegi teisega ma ennast võrdlema ei hakkaks, küll aga räägiksin oma põhimõtetest. Volikogus on teatavasti liikmeid koalitsioonist ja opositsioonist. Istungil suhtun kõikidesse ühtmoodi. Kõigil on võrdne hääleõigus, mida tuleb austada. Samas ootan, et volikogu liige peab kinni kodukorrast. Siis ei lähe istung vaidlemiseks ega „laadaks“. Vaidlemised tuleks suures osas ära vaielda komisjonides. Volikogu istung on ennekõike otsuste tegemise koht.”
Kas võiks kinnitada tuntud tõde, et maapiirkondade volikogudes on erakondadevahelised suhted sageli teistsugused? Näiteks kui üleriigiliselt võiks sotsiaaldemokraatide, reformierakondlaste ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna koalitsiooni loomine osutuda keeruliseks, siis Mustvee vallas on koalitsioonis valimisliit, mille mitmed liikmed kuuluvad EKRE-sse, samuti volikogu aseesimees Ülle Rosin?
„Erakonda kuulumine on küll maailmavaateline aspekt. Ennekõike tuleb vaadata inimest ja tema isiksust. Ütlen puhtast südamest, et minu jaoks pole ühegi erakonna liige selline, et ma erakondliku kuuluvuse pärast temaga ei suhtleks. Nagu igas rahvuses, on ka igas erakonnas häid ja halbu. Loodan, et häid on rohkem. Tilk tõrva võib aga rikkuda ära kogu meepoti.
Mis veel minusse puutub, siis alates ajast, mil olen olnud juhtival kohal Avinurme vallas, pole ma kunagi erakondlikult tasandilt lähtudes öelnud, et asja tuleb teha nii või teisiti.”
Nii mõnigi kord mõjutab ühest piirkonnast riigikogusse valitud tugev isiksus ka selle paikkonna inimeste erakondlikku kuuluvust. Tema eeskujul või ergutusel asutakse vastavasse parteisse. Kuidas seda kommenteerida?
„Minu arvates on hoopis väga hea, kui igast piirkonnast oleks valitud keegi riigikogusse – olgu siis tegemist ühe või teise erakonnaga. Oma kodukandi jaoks teeb ta südamelähedast tööd.
Subjektiivselt võib riigikogu liige vahel ka erakonda astumist mõjutada. Mina pole ühegi parlamendisaadiku eeskujul erakonda astunud.”
Poliitikat tehakse ka suurematel rahvakogunemistel. Kuidas on lood kuulsa Avinurme tünnilaadaga?
„Tünnilaat toimub traditsiooniliselt võidupühal. Nii oleme hoidnud seda poliitikavaba sündmusena. Küll aga hakati Avinurmes Reformierakonna eeskujul korraldama Avijõe kanuuretke. See veematk on toimunud kuueteistkümnel aastal. Sisuliselt pole sündmus poliitiline.”
Millega sisustate vaba aega?
„Minu hobiks on fotod ja videod. Filmidest on kokku saanud juba päris suur arhiiv. Ehk kunagi jätkub aega need üle vaadata, süstematiseerida ja monteerida. Esimese videokaamera tõin Berliinist 1994. aastal.
Viimasel ajal olen teinud ka droonifotosid, mis avaldati hiljuti ilmunud Mustvee raamatus.
Ehk on huvitav teada, et ajal, mil töötasin Iisaku gümnaasiumis, kasutasin võimalust ka Concordia ülikoolis meediaõpetajaks õppida. Õppejõududeks olid tuntud meediaasjatundjad Hagi Šein, Raul Rebane ja Linnar Priimägi.
Avinurme gümnaasiumis võeti meediaõpetus õppeprogrammi ja püsib seal tänaseni. Meediakursus koolis on lõppenud videofilmi, raadiosaate või ajalehe tegemisega. Need nõuded olid meil enne, kui kursusetöö tegemise nõuded tulid haridus- ja teadusministeeriumilt.”
Kas te Avinurme elanikuna tünni oskate meisterdada?
„Ma pole ühtegi tünni ise algusest lõpuni teinud. Tean, kuidas see käib, õppisin ju tööõpetuse õpetajaks. Puidutöö on mulle südamelähedane, teen seda vabal ajal meelsasti. Viimati meisterdasin oma lapselapsele hälli. Tundub, et tuli päris hästi välja, sest maimuke magab seal üsna rahulikult. Tegin hälli männipuust, mis pärit minu kodukohast Setumaalt.
Tunnen heameelt selle üle, et vaatamata elu linna koondumisele, tulid mu tütar ja väimees maale elama. Nad punuvad oma pesa Iisakusse.”
Aivar Saarela
Sündinud 6. jaanuar 1963 Värskas
Haridus
1970 – 1981 Avinurme keskkool
1981 – 1985 Tallinna Pedagoogiline Instituut,
üldtehniliste distsipliinide ja tööõpetuse õpetaja
Töö
1984 – 1991 Avinurme keskkool – õpetaja (tööõpetus, füüsika, autoõpetus)
1991 – 1992 TTK Koota tegevdirektor
1992 – 1993 AS A.E tegevdirektor
1993 – 1997 Aktsiaselts-ühisettevõte Nexus – juhatuse esimees
1997 – 2002 Iisaku gümnaasium – õpetaja (füüsika)
2002 – 2003 Avinurme keskkool – õpetaja (füüsika)
2003 – 2006 Arbyco OÜ – juhatuse esimees
2005 – 2006 Iisaku gümnaasium – õpetaja (füüsika)
2006 – 2013 Avinurme keskkool (alates 2009 gümnaasium) – direktor
2013 – 2017 Avinurme vallavalitsus – vallavanem
2017 ‒… Mustvee vallavolikogu esimees
Reformierakonna liige alates 2001
MTÜ Avijõe Selts liige alates 2002
MTÜ Avinurme Pritsimeeste Selts liige alates 2012
Pere:
Tütar Mari Liis Are, lapselaps Mirthel Are, poeg Mikk Saarela
Heli Viiberg, endine kolleeg
„Aivarit tean 1990. aastate algusest, kui ta töötas Avinurme koolis õpetajana ja mina majandusjuhatajana. Koos oleme mitu puuda soola ära söönud, vaielnud musta valgeks ja vastupidi.
Ta on abivalmis, südamlik ja suure empaatiavõimega inimene. Tema poole võib pöörduda ükskõik mis küsimuse või teemaga. Kas temalt alati ka vastuse saab, polegi nii oluline, tähtis on see, et ta kuulab su ära.
Olen koos Aivariga korraldanud väikesi ja suuri üritusi. Kui on mõni probleem, jõuab Aivar seda Eesti igast punktist lahendama 20 minutiga. Ta on väga hea leivaküpsetaja, õllemeister, külalislahke ja alati valmis sõpru kostitama.
Aivar on auahne, uudishimulik, julge. Tahab maailma kõikidest asjadest korraga osa saada. Temal on võime olla mitmes kohas korraga. Väga sobilik Mustvee vallavolikogu esimees, kes tasakaalustab kogu volikogu. Ta on kõva ja selge häälega inimene.”
JAAN LUKAS
