Neljapäeval peeti Jõgeva kultuurikeskuses silmapaistva spordimehe Valdur Rajalo 100. sünniaastapäevale pühendatud konverents. Sündmuse peakorraldaja Tiit Lääne esitles külmalinna kõigi aegade kuulsamast jäähokitreenerist kirjutatud raamatut “Rajalo Etsi armastused”. Ettekannetes, sõnavõttudes ja lõunavaheaja vestlustes põimusid minevikumeenutused arutlustega jäähoki praegusest olukorrast ja tulevikuväljavaadetest ning samuti ideest ehitada Jõgevale jäähall.
Tiit Lääne märkis, et raamat annab ülevaate Valdur Rajalo tegevusest nimeka sportlase ja treenerina erinevatel aegadel. “Raamat ei pretendeeri küll elulooraamatule, kuid selle suuremaks väärtuseks võib pidada vahetuid ja emotsionaalseid meenutusi nii peategelaselt endalt kui ka tema õpilastelt,” ütles Lääne. Saalisolijad said kuulda ka katkendit 1988. aastal Rajaloga tehtud helisalvestisest. Esimeste hulgas said autorilt raamatu kingituseks Rajalo kasvandikud, kes Jõgeva jäähoki üle kogu Eesti kuulsaks tegid. Üks neist, hilisem Eesti jäähokikoondise peatreener ja kauaaegne jäähokiföderatsiooni peasekretär Jaan Ahi nimetas Valdur Rajalot väga tugevaks spordimeheks, tänu kellele hakatigi Jõgeval tõsiselt jäähokiga tegelema.
“Hokis pidas Valdur Rajalo väga oluliseks uisutamisoskust. Samuti on mulle hästi meelde jäänud ka tema hooliv suhtumine meeskonda. Head tutvused võimaldasid tal Dünamo spordikauplusest ikka vajalikud hokitarbed kätte saada,” rääkis Harry Laos, kes 1948. aastal Jõgeva võistkonna koosseisus Eesti koolinoorte meistriks tuli ning hiljem Kohtla-Järve Kalevi mängijana tuntuks sai.
Kinkis Leninile soni
Hokiveteran Arnold Jakobi iseloomustas Valdur Rajalod kui meest, kes oskas noori edukalt treenida ja nendesse entusiasmi süstida.
Raamatus meenutab ta ka pikantset seika, kui Rajalo 1952. aastal Jõgeva kesklinnas Lenini kujule oma soni pähe surus ja miilitsas selgitas, et tahtis vaid head teha, sest kuidas Lenin palja peaga talvel seisab.
“Aga tutvused pidid tal ikka kõvad olema, et midagi ei tehtud. Lasti tulema. Küllap tal olid Tallinnas omad eestkostjad,” kommenteerib Jakobi juhtunut.
1990. aasta 1. novembril tähistati Virtuses pidulikult Valdur Rajalo 80. sünnipäeva. “Mul oli austav ülesanne juubilar Tartust Salme tänaval asunud kodust kohale sõidutada. Ega ma talle öelda tohtinudki, mis toimub, sest pidulik õhtu oli üllatuseks,” rääkis tollase Jõgeva KEKi mikrobussi juht Harry Poom, kes saanud tuntuks ka hokimängijana.
“Mäletan KEKist Rajalod ka kui osavat plekkseppa,” lisas ta.
Et Eesti esimesel iseseisvusperioodil oli Valdur Rajalo Jõgeva üks silmapaistvamaid jalgpallureid, ei puudunud konverentsil ka vutiteema. Ajakirjanik Indrek Schwede rääkis jalgpalli tähtsusest väikerahvaste ajaloos.
Toetus jäähalli rajamisele
Valdur Rajalo 100. sünniaastapäeva konverentsil oli põhjalikult kõneaineks ka Eesti jäähoki tänapäev ja tulevik ning muu hulgas kavatsus ehitada Jõgevale jäähall. “Praegu on Jõgeval hokit väga raske mängida. Kui ikka tehisjääd pole, siis saab hokit mängida vaid harrastusena, kõrgemale tasemele ei jõua. Jõgevale tulnuks juba ammu jäähall ehitada,” lausus hokikuulsus Harry Laos.
“Kui Jõgeva propageerib end külmalinna ja jõuluvana koduna, siis peaks siin kindlasti olema jäähall,” kinnitas Jõgeva aukodanik Asta Paeveer, kes lisas, et sportliku järjekindluse poolest võiks Rajaloga võrrelda Jõgeva jäähoki tänast eestvedajat Kaido Poomi.
“Mitmekülgsete funktsioonidega jäähall aitaks kindlasti vähendada tegevusetult ringi kõndivate noorte arvu Jõgeva tänavatel,” ütles Jõgeva jäähoki pikaajaline toetaja, OÜ Juta& Kaido juhtaja Kaido Lehtla. Jäähalli projekti eestvedaja Uno Veski väljendas aga osa oma mõtteid ka luuletusena.
Raadioajakirjanik Tiit Karuks märkis, et Eesti jäähoki tänast arengut pärsibki suuresti tehisjää puudumine. Karuksi hinnangul peaks jäähoki ja teiste spordialade edasiminek toimuma sõltumatult poliitilistest oludest ehk sellest, millised erakonnad ühel või teisel ajal võimul on. .
Eesti Jäähoki Föderatsiooni presidendi Priit Vilba sõnul saab läbi Valdur Rajalo isiksuse väga hästi vaadata ka praegusi spordiolusid. “Noortesport vajab kindlasti senisest enam tähelepanu. On aga ikka nii, et kõige enne peab olema kohapealne entusiasm ja siis tuleb ka toetus,” nentis ta.
Spordiajaloo väärtustamist ja sellest energia ja mõtteaine otsimist tänapäevaks rõhutasid oma kõnedes ka Jõgeva linnapea Kalmer Lain ja maavanem Viktor Svjatõšev.
Tiit Lääne sõnul on Rajalo juubelikonverents esimene sündmus, mida Paduvere Talumuuseumi Selts korraldas väljaspool Paduveret.
Idee sai alguse suvisel vabaõhukonverentsil vestlusest linnapea Kalmer Lainiga, kes Rajalo sünniaastapäeva tähistamist oluliseks pidas.
i
JAAN LUKAS
