Teisipäeval autasustati Jõgeva kultuurikeskuses kolme piirkonna, Põltsamaa, Vooremaa ja Mustvee parimaid meenemeistreid ning räägiti, kuidas ettevõtlusega alustada ja mida silmas pidada. Oma lugusid jagasid ka inspireerivad inimesed, näiteks Armin Kõomägi, kes huvitub lisaks ettevõtlusele nii kunstist kui ka kirjandusest.
Põltsamaa piirkonnas pälvis teise koha Ilvese savituba, mida veab Kolga-Jaani vallas sündinud ja Viljandis elav Reelika Ilves. Ta osales meenekonkursil täiesti juhuslikult. „Ilvese savituba oli mul kolm-neli aastat kahe töökoha kõrvalt. Ma ei pidanud sel aastal Põltsamaa lossipäevadel tegelikult osalema, aga kuna see oli ainus laat, kuhu sain tulla, siis otsustasin Viljandist kauplema tulla,“ meenutas Reelika Ilves. Nii tuli tema juurde Põltsamaa muuseumi töötaja, kes küsis, kas Reelikale on teada, et ka Põltsamaal toodeti kunagi portselani. Sellega seoses tehti Ilvese savitoa perenaisele ettepanek muuseumile meeneid teha, mille motiivid sarnaneksid kunagiste toodetega ehk oleksid sinivalged. „Mulle meeldivad kiiksuga projektid ja ma haaran neist alati kinni,“ sõnas Reelika ning palus muuseumil endale pilte saata. Koos lubatud fotodega maandus savitoa postkasti ka meenekonkursi info. „Sealt see projekt käima läks ja see on kõik tänu muuseumile,“ oli teise koha saanud Reelika Ilves rõõmus.
Meened valmisid kuuga
Järgnes töö meenetega. „Näitasin fotosid heale joonistajale Anu Preegelile ja palusin vaadata, kas neilt saaks detaile välja joonistada. Ta joonistas ja oli üsna kahtlev. Teine mu väga hea sõbranna Aive Koplus tegi detailid arvutifailideks ning oli samuti skeptiline,“ meenutas Reelika naerdes. Vaimusilmas oli tal kõik juba olemas. Muuseum oli materjalidega päri ning nii jõudsid savitoas valminud meened ka konkursile. „Muuseumis on laiem valik juba väljas,“ sõnas meenemeister.
Kui konkursile esitatu valmis umbes kuuga, siis on esemeid, mis võivad aega võtta rohkem või vähem. „Lõpus tuleb alati kiirustada. Esialgu tundub, et aega on hästi palju, ja siis lõpuks on see otsas. Kui antakse tootearendus või idee, siis istun kõigepealt maha ja hakkan seda endale ette kujutama. Peas hakkab idee kasvama. Mulle meeldivad tähtajad, see paneb raamid paika, et kõik on vaja kindlaks ajaks valmis saada,“ rääkis Reelika.
Konkursi teise koha sai Ilves enda sõnutsi tänu ainulaadsusele ja tugevale seosele piirkonnaga. „Ma arvan, et sügav seos Põltsamaaga, see on killuke ajalugu, mis on unustusehõlma vajunud. Vaimusilmas on mul nii palju asju, mida samas motiivis kasutada,“ kirjeldas Reelika Ilves, andes lootust, et tulevikus saab ka Vooremaa ja Mustvee piirkonnas tema savitoa toodangut näha. „Sama konkursi raames tegin, aga kuna see on väga mahukas, siis otsustasin keskenduda Põltsamaale,“ selgitas Ilves, lisades, et kirivööd, mida motiividena kasutada, on juba arvutifailidena olemas. Ka vapiloomade idee on meistril mõttes ning kui jagub huvilisi, siis saab ka meeneid.
Töökas Reelika pidas mõne aasta lisaks savitoale ka kaht poole kohaga töökohta. Ja peres on kasvamas kaks last. „Kes tahab, see jõuab. Mul oli kaks poolikut töökohta, kaks last ja abikaasa, hingelt olen sportlane. Projektid on need, mis hoiavad, ja taustal on juba uued projektid, mida tahan käiku anda. Kui neist kinni ei haara, siis magad võib-olla põneva võimaluse maha,“ kinnitas Reelika, kes esialgu tutvus meenekonkursi materjaliga mitu korda, sest plaani osaleda esialgu ei olnud. Siis aga sündis otsus ja kõik see vormus nüüd finišis auväärseks teiseks kohaks.
Käsitöö laiema publikuni
Sellist konkurssi peab meenemeister vajalikuks, sest võimaldab end laiemalt tutvustada. „See oli minu lapsepõlveunistus saviga tegelda. Ehete tegemine on paari aastaga juurde tulnud, muidu tegin keraamikat,“ rääkis Reelika, märkides, et suur osa on ka hilisemal turundamisel ja meenefotode sotsiaalmeedias jagamisel, mis võimaldab töid laiemalt tutvustada. „Iga asi jõuab ise sinuni, selleks ei peagi pingutama. Ju ma siis tookord pidin minema sinna Põltsamaa lossipäevadele, et teha neid meeneid. Juhuseid ei ole olemas,“ avaldas meenemeister veendumust.
Põltsamaalt pärit Helvi Nikkel viis meenekonkursilt koju hulgaliselt auhinnalisi kohti ning pälvis lisaks sellele rahva lemmiku tiitli. Helvi jaoks tuli võit ootamatult, kuigi ta kahtlustas, et võiks hästi minna. „Kuna võtsin esimest aastat osa, siis mul tegelikult mingisugune kahtlus tekkis, et võiks võita. Mina võisin oma mõtetes arvata, et asi ei ole praktiline ja seda ei saa kõikidele kinkida, aga kõik olenes žüriist ja teiste arvamusest,” rääkis ta.
Konkursist võttis Helvi osa, et oma töid laiemale avalikkusele tutvustada. „Et näidata ja tutvustada inimestele, mida ma teen. Mitte istuda n-ö kapis oma asjadega. Osalesin küll seinakellade ja magnetitega, mis sobivad rohkem meeneteks, aga teen ka igasuguseid fotoalbumeid, karbikesi, beebiraamatuid, pulmadeks asju. Nendega ei oleks saanud väga osaleda, kuid meenetega sai näidata, mida teen,” rääkis umbes kuus aastat käsitööga tegelenud Helvi.
Töö esitamisele eelnes üsnagi pikk protsess. „Alguses oli vaja mõelda, milline see välja hakkaks nägema ja kuidas seda teostada. Kõigepealt tuli see selgeks teha ning seejärel hakata muretsema detaile ja materjale,” rääkis Helvi. „Idee tuli sellest, et kuna mu elukaaslane Raivo Laanes tegeleb droonidega ning tal oli fotosid, siis mõtlesin, et kuidagi peab neid pilte ära kasutama ja tegema midagi praktilist. Kuna tuli see seinakell ja meenekonkursil oli ka alla kümneeurose meene kategooria, siis mõtlesin, et teen samas stiilis külmkapimagnetid juurde.”
Hea pingete maandaja
„Teen ka muud käsitööd, aga kelli hakkasingi tegema alles hiljuti, kõigepealt tegin Põltsamaale ühele asutusele. Ei ole neid kelli ka kuskil reklaaminud, sest ütlen ausalt, et inimesed on nii nahaalsed, et nad lihtsalt hakkavad nähtut järele tegema,” tunnistas Helvi. Mustvee piirkonnas Helvi Nikkel meenega osaleda ei jõudnud. „Ma tahtsin sellest osa võtta, aga meil ei olnud ühtegi pilti ja kuna ma esitasin ise täpselt viimasel päeval oma tööd, siis me ei jõudnud teha ka,” selgitas naine. Kelladele on võimalik lisada ka teisi pilte.
„Ütleme nii, et kui meesterahvad üldjuhul nokitsevad oma autode kallal või käivad kalal ja maandavad end sellega, siis minul on käsitöö. Kasvatan ka lapsi ja tegelen käsitööga nende kõrvalt. Ma saan teha seda siis, kui ise tahan,” rääkis kolme lapse ema Helvi Nikkel, lisades, et on käsitööpisiku ilmselt oma emalt saanud, kes samuti sellega tegeleb.
Parimad meenemeistrid
Põltsamaa piirkonnas
Helvi Nikkel, seinakell „Põltsamaa lossihoov”
Reelika Ilves, võtmehoidja „Põltsamaa lossi ukse võti”
Tiina Hunt, glögide komplekt
Mustvee piirkonnas
Ruta Lahti, suhkrutoos koos keedusuhkruga
Mark Vorho, suveniirimagnet „Mustvee” (paat ja päike)
Mark Vorho, suveniirimagnet „Mustvee” (kala)
Vooremaa piirkonnas
Helvi Nikkel, seinakell „Palamuse”
Helvi Nikkel, külmkapimagnet „Laiuse varemed”
Külli Paavel, „Loomeloom”
DEIVI SUISTE
KERTTU-KADI VANAMB
