Septembri lõpus saatis valitsus riigikogule arutamiseks ja kinnitamiseks 2019. aasta riigieelarve, mille maht on üle 11 miljardi euro. Tegu on viienda järjestikuse eelarvega, mida sotsiaaldemokraadid on valitsuserakonnana oma maailmavaate järgi kujundanud.
Oleme kolmes järjestikuses valitsuses suutnud viia ellu oma põhilised eesmärgid ning seejuures taganud tuleva aasta kevadel alustavale uuele valitsusele korras rahanduse, tasakaalus eelarve ja arvestatava majanduskasvu.
Kõik need aastad on sotsiaaldemokraatide olulisemaks eesmärgiks olnud laste heaolu parandamine. Kui me 2014. aastal alustasime valitsemisvastutuse kandmist, elas iga kümnes laps absoluutses vaesuses ning lapsetoetused olid kümmekond aastat püsinud muutumatuna 19 euro tasemel. Seadsime sihiks lapsetoetuste kolmekordistamise ning uue eelarvega saab see tehtud.
Järgmise aasta jaanuarist on esimese ja teise lapse toetus 60 eurot kuus. Eraldi tähelepanu all on lasterikaste perede toimetulek – riik toetab tuleval aastal kolmelapselist peret tervelt 520 euroga kuus. Lisaks oleme üksi last kasvatavate vanemate olukorra parandamiseks seadnud sisse elatisabifondi.
Peretoetused on tõusnud kolmekordseks
Kui 2014. aastal eraldas riik peretoetustele 100 miljonit eurot aastas, siis 2019. aastal on vastav summa kolmekordne ehk tervelt 300 miljonit eurot. Euroopa Liidu liikmesriikidest kulutab peretoetustele protsendina SKT-st Eestist rohkem vaid Luksemburg. See ei ole väike saavutus, kui arvestada meie muidu madalaid sotsiaalkulutusi. Juba astutud sammude mõjul on absoluutsest vaesusest toodud välja 20 000 last. Eestist on saanud riik, kus lapse saamine ei tähenda perele vaesusse langemist. See on ka pikaajaliseks eelduseks, et meil sünniks rohkem lapsi. Lapse saamine tähendab peredele rõõmu kõrval pikkadeks aastateks vastutuse võtmist. Seega peab vanematel olema kindlus, et nad suudavad oma lastele pakkuda turvalist elu ka siis, kui tööl või pereelus miski viltu läheb.
Eelarve teiseks nurgakiviks on ühiskonna arengu seisukohalt kriitiliste valdkondade töötajate palgatõusud. Kui veel neli aastat tagasi oli õpetaja miinimumpalk 800 eurot, siis uuel aastal kerkib õpetaja alampalk 1250 euroni, mis teeb viie aasta palgakasvuks 56 protsenti. Lisaks on lasteaiaõpetaja palk liikunud kooliõpetaja palgale järele. Me toetame omavalitsusi 15 miljoni euroga, et lasteaiaõpetaja palgamiinimum oleks 90 protsenti kooliõpetaja omast ning magistrikraadiga lasteaiaõpetaja saaks kooliõpetajaga võrdset alampalka.
Samuti jätkub kolm aastat tagasi alanud kultuuritöötajate palgakasv. Kõrgharidusega kultuuritöötajate töötasu alammäär tõuseb järgmisel aastal saja euro võrra, jõudes 1250 euroni. Võrdluseks: 2015. aastal oli kõrgharitud kultuuritöötaja miinimumtasu 731 eurot. Suhteliselt kõige suurem palgatõus ootab päästjaid. Päästja keskmine põhipalk kasvab 20 protsenti, ületades 1000 euro piiri. Patrullpolitseinike palk jõuab 1280 euroni, millele lisanduvad regionaalsed tasud. Kõik see tugevdab meie sisejulgeolekut.
Koos jõukusega kasvab ka hoolivus
Märkimisväärselt on paranemas haigekassa eelarve seis, mille maht jõuab 1,3 miljardi euro juurde. Haigekassa rahakotti lisandub 180 miljonit eurot. Üle mitme aasta on haigekassa eelarve miinusest välja rabelenud ning mitmel erialal on lühenenud ravijärjekorrad. Selle edasimineku taga on nii tervishoiu rahastamise reform kui väga hea sotsiaalmaksu laekumine. Juba täna saab enam kui 80 000 suure ravivajadusega inimest odavamalt retseptiravimeid ning 170 000 inimesele on tagatud riigi toel soodsam hambaravi.
Eesti majandusarengu pikaajaline võti ei ole odavas tööjõus, olgu see siis kodu- või võõramaine, vaid meie majanduse teadmismahukuse ja sellest tuleneva lisandväärtuse kasvus. Seetõttu on kasvamas ka riigi investeeringuid teadus- ja arendustegevusse. Jah, me ei ole ikka veel jõudnud sihiks seatud ühe protsendini SKT-st, milles tuleb erakondadel sarnaselt kaitsekulutustega valimiste järel kokku leppida. Küll aga oleme me suutnud reformida teadusrahastuse süsteemi, mis tagab teadlaskonnale suurema stabiilsuse ning toetab aina enam ja tõhusamalt innovatsiooni ettevõtluse vallas.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et 2019. aasta eelarve toob ühiskonda juurde nii jõukust kui ka hoolivust ja solidaarsust. Selle läbivaks jooneks on põhimõte, et majanduskasv jõuaks igaüheni, sest eriti just Eesti suguses väikeriigis on iga inimene oluline.
JEVGENI OSSINOVSKI, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees
