|
Torma vald peab korraldama prügilale operaatori leidmiseks konkursi, leping praeguse operaatori, osaühinguga Amestop kehtib 2013. aasta 8. detsembrini. |
Torma vallavanem Riina Kull ütles, et vallavalitsus ja volikogu pole veel edasist tegevust arutanud.
Riigikohus kuulutas tänavu 27. oktoobril välja otsuse, et Torma prügila on 49 aastaks rendile antud ebaseaduslikult. Nimelt peab vald kohtuotsuse järgi korraldama Lõuna-Eesti ainsa euronõuetele vastava prügila pikaajalisele rendile andmiseks konkursi.
Mullu kevadel sõlmisid Torma vald ning praegune haldaja osaühing Amestop lepingu, mille järgi pidanuks viimane prügilat haldama 49 aastat. Tookord vald avalikku konkurssi ei korraldanud, vallavanema kinnitusel taheti senisele haldajale anda kindlustunne.
Amestopi ühe osaniku Ragn-Sellsi suurim konkurent Veolia kaebas seejärel Torma valla kohtusse.
Torma prügila keskkonnajuhi Jargo Jürgensi sõnul ei korraldanud vald konkurssi ka seetõttu, et oli hõivatud läbirääkimistega Tartu linnaga ühisfirma loomiseks. Läbirääkimised jooksid tema sõnul aga liiva. Samas oli kiiresti vaja leida lahendused, et päästa prügila sulgemisest. Lepingu sõlmimist senise operaatoriga 49 aastaks pidasid osapooled olemasoleva lepingu pikendamiseks, sest vald võib oma vara kasutusse anda ka otsustuskorras.
Prügila vajab maad
Tänavu suvel avati Torma prügila kolmas, 0,8 hektari suurune ladestusala, mille ehitamine läks maksma pisut üle kuue miljoni krooni. Kokku on Amestop investeerinud Torma prügilasse üle 15 miljoni krooni. Uue ladestusala rajas prügila senine haldaja suures osas oma raha eest, veidi tuli võtta ka pangalaenu. Prügiveo hinda seoses uue ala valmimisega ei kergitatud. Praegu maksab tonni segaolmejäätmete äraandmine Torma prügilas 792 krooni.
1,5 hektari suurune teine ladestusala avati 2007. aasta oktoobris. Ilma kolmanda ladestusalata haldaja talvele vastu minna ei riskinud. Kasutusele läks valminud kolmas ladestusala augustis.
Ladestatavate jäätmete hulk väheneb küll aasta aastalt pidevalt, kuid siiski oleks Lõuna-Eesti ainsal euronormidele vastaval prügilal vaja umbes kuus-seitse hektarit perspektiivset ladestusala, kuna õigusaktide kohaselt on prügila mõistlik tegutsemisaeg vähemalt 25 aastat.
Laiendamisel on peamiseks eesmärgiks suurendada jäätmete taaskasutusala, et oleks piisavalt ruumi jäätmete vastuvõtuks ja töötlemiseks. Planeeringu kohaselt on kavas rajada suurem jäätmete töötlemisala, 1,2 ha suurune kompostimisväljak, 1,3 ha suurune ehitus-lammutus ja puidujäätmete käitlusala. Samuti on planeeritud luua head võimalused liigiti kogutud jäätmete (elektroonika, paber-papp, pakendid, metall, ohtlikud jäätmed jne) vastuvõtuks, mis suunatakse edasiseks taaskasutuseks.
Keskkonnaminister maad ei anna
Arvestades seda, et kohaliku tähtsusega Torma prügilast on saanud Kagu-Eestit teenindav kompleks, on vaja prügila territooriumi laiendada. Võimalike uute ladestusalade ja jäätmete taaskasutusalade rajamiseks on Torma vald kehtestanud detailplaneeringu. Prügilat laiendatakse etapi kaupa. Sobiv maa selleks on ümbruskonnas olemas, RMKle kuuluvast katastriüksusest üks osa on praegu munitsipaliseerimisel.
Septembri lõpus teatas aga keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, et ainult ühele omavalitsusele kuuluvale prügilale riik maad juurde ei anna.
Lõuna-Eesti väikeste, euronormidele mitte vastavate prügilate sulgemise järel sai Tormast Eesti suuruselt teine prügila, kuhu viiakse Jõgeva-, Tartu-, Võru- ja Põlvamaa prügi. Kagu-Eesti prügiprobleemi lahendas Torma prügila riigilt sentigi saamata.
Torma prügila ainuomanik on Torma vald.
Veolia on soovinud rajada Lõuna-Eestisse Viljandimaale Karksi valda Polli prügila. Kui see prügila valmis ei saa, Tormale ladestusala juurde ei anta ning olemasolev saab pilgeni täis, tuleb hakata Kagu-Eesti prügi vedama ligi kahesaja kilomeetri kaugusele Väätsa, Paikuse või Jõelähtme prügilasse. Jõgevamaa prügi läheks tõenäoliselt Ida-Virumaale Uikala prügilasse. Asjatundjate hinnangul tähendaks kaugele vedamine prügiveo hinna kerkimist pea kolmandiku võrra.
Tarvis on suurendada jäätmete taaskasutusala
*Vaja on umbes kuus-seitse hektarit maad
*Planeeringu kohaselt on kavas rajada 1,2 ha suurune kompostimisväljak ning 1,3 ha suurune ehitus-lammutus ja puidujäätmete käitlusala
*Samuti on plaanitud luua head võimalused liigiti kogutud jäätmete (elektroonika, paber-papp, pakendid, metall, ohtlikud jäätmed jne) vastuvõtuks, mis suunatakse taaskasutuseks
i
HELVE LAASIK
