Fakt on see, et Tallinnas ja Harjumaal elatakse üle kahe korra paremini kui Jõgevamaal. Sest kui esimesel juhul on SKP inimese kohta 100 protsenti keskmisest, siis teisel vaid 54. See lõhe on läinud suuremaks sedavõrd, kuivõrd riiki on voolanud nn euroraha.
Näiteks ehitati eurorahaga Mäo teeristi ümbersõit, mille tulemusena jooksis Paide linn tühjaks neistki külastajatest, kes sinna varem tulid. Peale Sämmi Grilli läksid kinni kõik väiksemad firmad. Puurmanisse ehitati tore sild (muide, aasta betoonehitise preemiaga pärjatud), mis ei klapi kuidagi neljarealise liiklusega. Jõgeval pole tänini ei kirikut ega hotelli.
Ja vastupidi: tahetakse ehitada superraudteed Rail Baltic, millega pole mitte kedagi ega midagi kusagile vedada. Aga sedagi mööda Eestimaa serva, üle Pärnu, st Kesk- ja Lõuna-Eestist mööda. Tallinnas plaanitakse merealust tunnelit Helsingisse, mis ei puutu mitte kuidagi kogu ülejäänud Eestiga kokku. Valetatakse ka, justkui ehitataks seda tunnelit era- ja eurorahadega, aga valejutt ‒ eurorahasid sinna taha ei tule ja tegelikult käib skeemi otsimine, leidmaks varianti, kuidas kasvõi laenudega riigi raha kätte saada. Nagu alati. Tallinna eralõbud peab kinni maksma ülejäänud Eesti.
Aga esitame küsimuse, kuhupoole meie vaim ja elu rohkem kisub. Kas mitte Riia poole? Sest Riia on meie ajalooline pealinn! Viinavoorid, palgikoormad, ehituskivid, sõjamehed liikusid alati Riia sadama poole ja sealt kaubad meile. Kristjan Jaak jalutas meile Riiast, sealt küsisid Jakobson ja Jannsen endale ajaleheluba. Täna veab Jõgevamaa suurt osa oma kaupadest Riia poole ja meie õigeks lennufirmaks on Air Baltic, mis lendab Riiast otse kogu maailma, mitte nagu tallinlaste Nordica kolmele-neljale külalennuväljale Norras. OK, europarlamendi saadikuna möönan, et lennuk käib ka Brüsselisse, aga sellise piletihinnaga, et soodsal ajal saaks selle raha eest Kuule lennata.
Kõikide seniste valitsuste lubadused tegeleda regionaalpoliitikaga on andnud tulemuseks ümmarguse nulli. Mida edasi, seda negatiivsemaks see suurus läheb. Suletakse haiglaid, lubatakse kinni panna veel rohkem koole, postiteenus lõpetatakse ära. Pakiautomaadid ei saagi töötada, kui pole elektrit ja internet ei tööta.
Riiast vaadatuna pole me provints ja õnnetus, vaid osa klassikalisest Liivimaast, nagu see 700 aastat oli. Eesti aga ei suuda niigi palju ära teha, et Valka minev rong jõuaks pärale enne, kui Riia rong ära läheb. Arvan, et me saame Eesti raudteelaste jäärapäisusest jagu. Aga sellegipoolest peaks meeles pidama, et Tallinna poole meil asja ei ole. Elagu ise, nagu tahavad, sest meie oleme Liivimaa.
IGOR GRÄZIN, Europarlamendi saadik, Eesti Reformierakond
