Teisipäeval Eestit külastanud paavst Fransiscus tsiteeris missal eestlaste kultuurile oluliste loomeinimeste luule- ja laulutekste, sealhulgas Jüri Leesmenti luuleridu, mille viis eestlaste südamesse Alo Mattiiseni loodud muusikateos.
Kuigi paavsti kõned ja missa suunasid inimesi rohkem enesesse vaatama ja kristlike väärtuste poole pöörduma, pani paavst oma külaskäiguga tegelikult perspektiivid paika. Tagasihoidlikkust ja lihtsust esindav paavst, kes eluks palju ei vaja ning kelle koduks on lihtne tuba, oleks võinud poliitikuid mõtlema panna väärtustele, mida nemad siin Eestis kannavad. Kuigi paavst pidas poliitikutest olulisemaks kohtumist puudust kannatavate inimeste ja noortega, mõjus ta uhkete ülikondade, kallite kellade ja kõrgete luksusautode kõrval nii kaugena.
Kui poliitikud peavad oma olulisust ja suuremeelsust pidevalt tõestama, teeb seda paavsti isiksus lihtsalt iseenesest. Ehk mõtles vähemalt üks missale või Kadriorgu kutsutud kõrgetest külalistest, et kallite asjade ja pideva eneseupitamise kõrval on Eestimaal inimesed, kes kannatavad raha- ja toidupuuduse käes. Mõjub lausa naljakalt, et puudustkannatavate inimeste ja noorte vastu tunneb huvi kaugelt tulnud kirikutegelane, samal ajal kui meie poliitikuid ei vea Tallinnast kaugemale mingi väevõimuga, kui valimisi silmapiiril pole. Tihti järgneksid sellisele külastusele kümned fototõestused ja ajaleheartiklid, mis varjutaksid ülla ja suuremeelse žesti.
Meil kõigil on paavsti lihtsusest ja tagasihoidlikkusest õppida. Las meie teod räägivad valjemini kui me ise.
