Kuu alguses oli päikest rohkesti ja päeval soe, öösiti aga külmetas. Hommikuti oli maa hallast valge. 1. oktoobril mõõdeti Jõgeval õhus –2, kahe sentimeetri kõrgusel mullal –4 ja rohul –7,5 kraadi.
See oli tänavuse sügise esimene tugevam öökülm, mis võttis aedades ära jorjenid ja teised õrnemad lilled, samuti ka hiliste kartulisortide rohelised pealsed.
Külmale ööle järgnes soe päev, kui õhutemperatuur tõusis varjus ligi 14 kraadini. Suure ööpäevase temperatuurikõikumisega kuiv periood kestis peaaegu esimese dekaadi lõpuni. Oli soodne ilm teha sügistöid nii aias kui põllul. Taimed karastusid ehk valmistusid talveks — veesisaldus langes ning taimerakkudesse kogunes suhkruid, jäätumist takistavaid aineid. Puud, mis olid kuu alguses valdavalt veel lehes, muutusid järjest värvikirevamaiks ja pikkamööda hõredamaiks. Puudealused olid lehekorraga kaetud.
Taevalaotuses rändasid haneparved. Parvedena lendasid ringi ja toitusid rästad ja kuldnokad. Päikesepaistel lendlesid õhus “härmalõngad” ehk ämblike kootud niidid, mille abil noored isendid sügiseti uutesse elupaikadesse levivad.
Talv andis märku
Ilmamuutusest ja niiskema õhumassi sissetungist andis märku 9. oktoobri udune hommik. Järgmise päeva õhtupoolikul sadas üle pika aja vihma. Ilm jahenes ja tuul tugevnes. Päikest oli edaspidi harvem näha, sajud sagenesid. Vihma hulka hakkas aeg-ajalt tulema lumekruupe ja -lörtsi. Tormine oli ilm 12. oktoobril, kui tuule kiirus kasvas Jõgeval iiliti 21 meetrini sekundis. Tugev tuul räsis puid, murdis oksi ja kiskus lehti puudelt.
Korrast sagedamini hakkas lähenev talv endast märku andma. 15. oktoobri hommikul sadas tugeva tuule saatel maha esimene lumikate, mis sulas kiiresti. Järgmiseks hommikuks oli uuesti lumi maas ja ka see lumevaip kadus päeva jooksul.
Lausa talvine oli ilm 22. oktoobril, kui ööpäeva keskmine õhutemperatuur jäi esmakordselt sel sügisel alla nulli. Päeval oli sooja ainult kaks kraadi. Lund hakkas hooti sadama hommikupoolikul ja aegajalt tuiskas. Õhtuks kattis maad 4-5 sentimeetri paksune vesine lumekiht. Märg lumi kleepus puulehtedele ja kiirendas nende varisemist. Lumi püsis maas peaaegu järgmise päeva lõunani. Keskmisena on viimase 88 aasta jooksul tekkinud esimese lumikate Jõgeval 3. novembril.
24. oktoobrist alates ilm taas soojenes. Kuu viimastel päevadel tõusis maksimaalne õhutemperatuur 10 kraadini, öösel langes 4…5 kraadini. Oktoobri lõpuks olid puud enamasti raagus. Arukasel püsisid tänavu lehed erakordselt kaua küljes ja andsid veel viimasel nädalal metsadele kollast värvi.
Kokkuvõtteks kujunes lõppenud oktoober tavapärasest poolteise kraadi võrra külmemaks. Efektiivset soojust (üle 5 kraadi) kogunes kuu jooksul 28 kraadi, mis on keskmisest kaks korda vähem. Kuu sademete summaks mõõdeti Jõgeval 60 mm, mis on viimase 88 aasta keskmisest 6 millimeetri võrra vähem.
Novembris võib lumi maha jääda
Milline on olnud november Jõgeval viimase 88 aasta andmetel? Novembris tekib tavaliselt korduvalt lumikate ja sulab jälle ära. Ligi kolmandikul vaatlusaastatest on kuu jooksul sadanud lumi jäänud maha kogu talveks. Lund on olnud novembris viimati kõige rohkem 2008. aasta sügisel, kui mõõdeti 30 sentimeetri paksune lumekiht. Äärmustemperatuurideks on mõõdetud vaatlusaastate jooksul 12,7 kraadi 1967. aastal ja -26 kraadi 1951. aastal.
i
LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert
