Kultuurisündmused võimaldavad kokku viia ka kultuurilooliselt ning elulaadilt erinevaid piirkondi. Selle tõestuseks on Põltsamaa kultuurikeskuses avatud Jõgeva fotograafi Johannes Haava personaalnäitus „Peipsiveer ja vanausulised”.
Väljapanek koosneb ligi poolesajast pildist, mis tutvustavad loodust, usukombeid, arhitektuuri ja kunsti ning inimeste igapäevaelu Euroopa suuruselt neljanda järve kaldal.
Johannes Haav on näituse koostanud fotodest, mis tehtud Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa erinevates paikades Lohusuust kuni Varnjani. Iseäranis paelub teda Peipsimaa religioosne mitmekesisus.
„Pildistades kirikuid, püüan tuua esile nende arhitektuurilist ilu, väärikust ja ainulaadsust. Pildid kirikutest on tehtud erinevatel aasta- ja kellaaegadel: koidikul, hilisõhtu ja öötundidel. Olen fotografeerinud ka kirikutes sees, kuid usklike soovi aktsepteerides ma neid pilte näitusel ei kasuta,” rääkis fotograaf.
Küll aga näeb Haava piltidel tuntud usutegelasi ning religiooni- ja rahvakultuuripärandi hoidmise ja tutvustamisega tegelevaid inimesi. Näiteks on ta jäädvustanud Raja vanausuliste koguduse vanema Ossip Jotkini, õigeusu metropoliit Korneliuse ja Mustvee vanausuliste muuseumi juhataja Larissa Korobova. Fotograaf toob esile nende missioonitundeliste inimeste vaimsust ja pühendumist oma kutsumusele. Kultuurialaste välissidemete loomise näiteks on pilt Norra vaimuliku koori külaskäigust Raja vanausuliste palvelasse.
Fotodel köögiviljakasvatajatest ja kaluritest kajastub Peipsi ääres elavate inimeste sajandeid püsinud töökus ning tugev side loodusega. Kalameeste keskendumisvõime ja käteosavus on tabatud fotol võrkude parandamisest.
Näitusel saab vaadata ka aerofotosid Omedu jõest ja Raja külast, mis võib uhke olla Euroopa pikima külatänava üle.
Mustvee sadama jäädvustamiseks käis Johannes Peipsi pealinnas ka öösel. „Vaatepilt mõjus romantiliselt. Tõelise tuledemeres fotoelamuse saab aga arvatavasti siis, kui Mustvees kord valmib kaasaegne Kesk-Peipsi sadam,” arutles fotograaf.
Johannes Haaval on Peipsimaaga pikaajalised ja tihedad sidemed. „Olen sündinud Piilsi külas, mis kuulub praegu Lohusuu valda. Lapsepõlvest ja noorusaegadest on meeles jalutuskäigud ümberkaudsetesse paikadesse, köögiviljapeenarde harimine, kala müüvate kalurite ootamine, samuti meeleolukad rahvapeod. Vaheldusrikkaks ja töörohkeks kujunes periood fotograafina Mustvees. Nii kujunes ka sügavam huvi fotografeerida Peipsi ranniku olustikku ja inimesi. „See on üks väärikas ja sajandeid püsinud osa eesti kultuurist. Kuigi nooremaid inimesi jääb Peipsi ääres vähemaks, on siin ikka olemas töökus ja elujõud ning võib märgata arengut, mis on viimasel ajal toimunud suures osas Euroopa Liidu toetusel.”
Näitust „Peipsimaa ja vanausulised” on Johannes Haav juba eksponeerinud mitmel pool Eestis, muu hulgas Tallinnas fotokeldris Lee, Tartus Vilde kohvikus ja Oskar Lutsu nimelises linnaraamatukogus ja teisteski raamatukogudes, Jõgeval Betti Alveri muuseumis, Mustvee kultuurikeskuses, Pala kultuurimajas ja mujalgi. „Kõige vanemad pildid näitusel on tehtud üle paarikümne aasta tagasi fotoaparaadiga Zenit. Olen näitust ka pidevalt täiendanud. Nii panin Põltsamaale üles pildid tänavu suvel Mustvees toimunud ikoonikirjutamise kursustest,” ütles ta.
Põltsamaale ergutas Johannest näitust üles panema sealne fotograaf Väino Valdmann. Samuti peavad Jõgevamaa fotokunsti Arenduskeskuse liikmed oluliseks, et maakonna fotograafide loomingut tutvustataks võimalikult laialdaselt. Maavanem Viktor Svjatõšev toonitas näituse avamisel, et Johannes Haaval on oskust tuua oma piltidel esile detaile, mis muidu võivad märkamatuks jääda. Ühtlasi tegi maavanem oma kõnes kummarduse kõikidele Jõgevamaa fotograafidele.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots märkis, et fotonäitus suurendab kindlasti Põltsamaa ja selle ümbruse inimeste huvi selle kandi vastu.
EELK Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja, Mustveest pärit Markus Haamer tõi esile Johannes Haava võimekust vaadata läbi fotokaamera maailma nii maa pealt kui ka õhust.
Põltsamaa kultuurikeskuse nimel tänas Johannes Haava rahvakultuurispetsialist Tiina Rohtväli.
i
JAAN LUKAS
