Kuuma suveleitsakusse tõi mõttevärskust Paides toimunud arvamusfestival. Üks olulisemaid arutelusid toimus seal Keskerakonna alal teemal „Kas päästame eakad vaesusriskist?”. Kõik debatil osalenud erakondade esindajad möönsid eakate rasket elujärge ning vajadust pensionitõusuks, kuid ainult Keskerakond on valmis seda erakorraliselt tegema.
Keskerakond on juba mitmeid kuid ette valmistanud tuleva aasta riigikogu valimiste platvormi, kuhu on suure panuse andnud erakonna korraldatud rahvakohtumistel osalenud.
Ühe suurema murena toodi välja elukallidusele üha enam jalgu jääv pension. Suhtelises vaesuses elas 2016. aastal 21,1 protsenti Eesti rahvastikust ehk ligi 276 000 inimest, kellest suure osa moodustasid eakad. Vähenenud on nii laste ja noorte kui ka keskealiste suhteline vaesus, suurenenud aga vanemaealiste oma.
Siinkohal on paslik välja tuua 2016. aasta suhtelise vaesuse piir, milleks oli 468 eurot. Keskmine vanaduspension oli 2016. aastal 386 eurot ning 2018. aasta I kvartalis 417 eurot. Pensionide väljamaksed on Eestis kuus protsenti SKPst, kuid keskmistes Euroopa Liidu riikides on see 10 protsenti ning rikkamates 12-13 protsenti.
Vajalik on pensioni erakorraline tõus
Kantar Emori ärisuuna juht Aivar Voog kirjutas Eesti elanike majandusolukorra uuringut tutvustavas artiklis 23. augusti ajalehes Postimees muuhulgas, et endiselt ei ole oma eluga põrmugi rahul ka suur osa pensionäridest. Kui keskmiselt hindab oma majandusseisu viletsaks kümnendik, siis pensionäride hulgas on selliseid 16 protsenti.
„Eesti pensionid ei võimalda endiselt enamat kui väga tagasihoidlikku elu: seni, kuni peres on kaks pensionäri, tullakse enamasti toime, aga kui üks peaks surema, süveneb eakal inimesel kohe vaesusrisk,” kirjutab Voog.
Ta leiab, et tuleks kergitada eakate pensione praeguse kiire inflatsiooniga samas tempos, see on ülesanne, millega pole viimasel ajal toime tuldud. Suurenevad eluasemekulud, kallineb toit ja ka näiteks küttepuud, mis on eluks tarvilised põhivajadused.
Sellises olukorras ei saa probleemi enam eitada ning tuleb astuda konkreetseid samme pensionide erakorraliseks tõstmiseks. Kiire majandusareng, keskmise palga tõus, kallinev toidukorv on viinud pensionid olukorda, kus tavalise iga-aastase indekseerimisega enam ülejäänud ühiskonnale järele ei jõua.
Keskerakond on seadnud eesmärgiks tõsta 2020. aasta 1. aprillil pensioni erakorraliselt 100 eurot, millest 30 eurot moodustaks küll pensionide indekseerimine. Selle erakorralise pensionitõusu mõju riigieelarvele oleks igal aastal ligi 200 miljonit eurot, millele tuleb katteallikaid leida.
Katteallikate leidmine on poliitiliste valikute küsimus, milleks üks või teine erakond peab oluliseks maksumaksja raha tarvitada.
Töötavate pensionäride maksustamise küsimus
Reformierakonna lubadus maksta kõigile 500 eurot tulumaksuvaba miinimumi läheb maksma sama palju kui 100eurone erakorraline pensionitõus. Reformierakond seisab endiselt eelkõige eliidi eest ja soovib toetada rikkamaid. Reformierakonna lubadusest saavad kasu need, kes teenivad üle 2000 euro kuus. Tulumaksuvaba 500 eurot kõigile on kallis lubadus, mis teeb 2100 eurot kuus teenivale töötajale 100eurose kingituse.
Ma ei imestaks, kui reformierakondlased tahaksid tõsta käibemaksu, et kompenseerida rikastele tehtavat maksuvabastuse kingitust. Kui täna maksavad kõrgepalgalised töötajad maksureformi tulemusena varasemast 36 eurot kuus rohkem, siis käibemaksu tõstmisega kaotavad oma elatustasemes kõige rohkem need inimesed, kelle palgast kulub lõviosa toidule ja muudele igapäevastele kuludele.
Erakorralise pensionide tõstmise käigus vajab siiski ümbervaatamist töötavate pensionäride maksustamine, sest vananevas ühiskonnas vajame ka eakate panust tööturul. Peame eakaid hoidma ja ergutama võimalikult kaua tööl käima.
2019. aasta märtsis toimuvatele valimistele lähevad keskerakondlased keskse ideega aidata kaasa elanikkonna üldise heaolu suurendamisele. Keskerakonna valimisplatvorm keskendub muuhulgas pensionide erakordsele tõusule, eakate inimeste probleemide lahendamisele, sealhulgas hooldekodude süsteemi muutmisele ning demograafilise kriisi lahendamisele.
KERSTI SARAPUU, riigikogu liige, Keskerakond
