Ei juhtu just sageli, et ühe Eesti spordi paraadala meistrivõistlustel täidab peakohtuniku ülesandeid Jõgevamaa mees. Aga just nii läks Kadriorus toimunud riigi meistrivõistlustel kergejõustikus, kus peakohtuniku rollis tegutses põltsamaalane Margus Metsma. Mees, kes paljudel kergejõustikuvõistlustel hakkab silma püstoli paugutajana ehk siis starterina.
Viimased kümme aastat kergejõustikurahva seas tuntust kogunud Metsmad teatakse eelkõige kui Põltsamaa spordielu vedurit. On ta ju alates 2007. aastast SA Põltsamaa Sport juhataja. Lisaks olnud viimastel aastatel tegev kõikidel suurematel Eestis toimuvatel kergejõustikuvõistlustel.
„Koll mind appi kutsus. Nii sain suurtele võistlustele jala ukse vahele ja sealt alates olen starterite meeskonnas olnud paljudel võistlustel,” rääkis Metsma, kes on juba kaks nelja-aastast tsüklit omanud kõrgeimat kategooriat – rahvusliku A-kategooria litsentsi.
Seni suurimaks väljakutseks on kindlasti olnud peakohtuniku amet viimastel Eesti meistrivõistlustel. Seekord ei pidanud ta ise stardipüstolit paugutama, kuid pidi hoidma silma täpselt peal kõigi kohtunike tööl.
Täpsus ja korrektsus eelkõige
„Meistrivõistlustel oli ametis kokku umbes 125 kohtunikku. Üldiselt kulges kõik korrektselt, sest meeskonnas on juba teada-tuntud inimesed, kelle täpsusele ja kohusetundlikkusele võid alati kindel olla. Ärevust tekitas vaid ühe Läti külalisvõistleja osalemine, sest talle oli alaliidust selleks stardiluba antud. Ainult et minule tuli see staadionil üllatusena,” rääkis Metsma.
Võib öelda, et kohtunikutöö pakub lisaks sajaprotsendilisele korrektsusele sageli ka lustakaid lugusid. Metsma puistas neid nagu varrukast. „Kui ikka sajab vihma nagu oavarrest ja viimasel kohal olev odaviskaja laseb igat oma katset mõõta, siis ei pea vanemkohtuniku närv lõpuks vastu. Ta andis sportlasele käskluse: „Tule tagasi ja astu üle!”
Või kuidas veteranide võistlustel ei suudetud 100 meetris määrustekohast madalstarti teha. „Üldse ongi kõige suuremad katsumused olnud veteransportlaste võistlused, sest seal on kõigil erinõudmised, kes kellega koos jookseb ja kellega mitte. Kui sealt saadud kogemus on üle elatud, on mujal juba lihtsam,” tõdes Metsma, kes teenis 2016. aastal Eesti parima kergejõustikukohtuniku nimetuse.
Metsma on kohtunikeperes tuntud peamiselt jooksualade starterina. Küsimusele, milliseid oskusi hea starter vajab, et sportlase võistlemisele kaasa aidata, vastas ta: „Et laseks alati ühtemoodi. See tähendab, et käekiri peab alati üks olema.” Ta tunnistas, et tema hakkas ennast selles suhtes kindlalt tundma alles tänavusel hooajal. „See võtab aega, tunnetus tuleb aastatega. Starter peab alati laskma ühtemoodi enda järgi, et sportlased sellega harjuksid. Mitte vastupidi. Kogenud sprinterite lähetamisega on kergem, sest nad püsivad paigal. Algajad on need, kes stardipakkudel nihelevad-võbelevad.”
Igal starteril on oma tunnetus
Tema sõnul on starterid erinevad. „Eestis näiteks lähetab naisjooksjaid peamiselt Andres Piibeleht ja mehi Hannes Randaru. Kummalgi on oma käekiri.
Minu valem on see, et kui kõik jooksjad on valmis asendis, siis püüan silmadega stardirea edasi ja tagasi üle lasta. Tavaliselt on see piisav aeg. See on mulle kujunenud nagu omamoodi reegliks, mis ehk tagabki ühtse käekirja.”
Rahvusvahelistele võistlustele jõudis Metsma kohtunikuks tänu oma keeleoskusele. „Lisaks inglise ja vene keelele, saan hakkama ka rootsi keelega ja see on olnud kindlasti plussiks. See on abiks Skandinaavia maade sportlastega suhtlemisel.”
Kohtunikutööga tegelemine pole Metsma jaoks enam tühipaljas hobi, vaid juba tõsine töö. „See nõuab alati vormis olemist ja on heaks väljakutseks. Ja muidugi see mõnus seltskond, kellega koos võistlustel käia, ja lõpuks ka sportlased, kellega oled ju ühise asja nimel väljas. Hea on kuulda võistlustel informaatorilt võistlejatest, kes startimas või alustamas võistlust, kui nad on spordiklubist Põltsamaa või spordiklubist Harta.”
Rääkides igapäevatööst sihtasutuse juhina, mis haldab spordikooli, kinnitas Metsma, et Põltsamaa jaoks on sihtasutuse mudel parim lahendus. „See annab spordikoolile kindlustunde, sest tagatud on selle rahastamine ning lisaks treenerite sotsiaalsed garantiid.”
Sihtasutus haldab ka Põltsamaa spordibaase, millest olulisem on Felixhall, kus juriidiliselt asub Põltsamaa spordikool. „Felixhall on meie õnn. Hommikul täidavad selle ühisgümnaasiumi õpilased, pärastlõunal spordikool ja õhtused tunnid kuuluvad harrastajatele. Praegusel hetkel on spordikoolis tööl kaheksa treenerit ja õpilasi on kokku umbes 190. See number on igati optimaalne, sellest käib jõud üle. Spordialadest eksisteerivad spordikoolis jalgpall, kergejõustik, suusatamine, maadlus ja võrkpall.”
Margus Metsma
Sündinud 25. septembril 1971 Sulustveres
Lõpetanud Põltsamaa keskkooli ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna
Aastatel 1992-1993 õppis Rootsis Hola rahvaülikoolis
Olnud veredoonoriks 33 korral
Spordiklubi Nipi asutajaliige ja juhataja
Põltsamaa Jahiseltsi liige
Põltsamaa Lions klubi asutajaliige
Eesti 2016. aasta parim kergejõustikukohtunik
Eestimaa spordiliidu Jõud aasta tegija Jõgevamaal 2014
TIIT LÄÄNE
