Pianist, interpreet ja pedagoog Lauri Väinmaa on esinenud paljudes kontserdisaalides nii kodumaal kui ka kaugemal ja õpetanud sadu tulevasi pianiste. Juulis asus ta tööle Mustvee muusika- ja kunstikooli direktorina.
Huvikooli uuel juhil on mitmeid eesmärke. Vaja on juurde õpetajaid, tänapäevasemaid pille ja loomulikult muusikahuvilisi tüdrukuid ja poisse. Viimastest Peipsimaal ilmselt puudust pole.
Maestro Väinmaal on hea meel, kui üks laps õpib klaverit, teine viiulit, kolmas näiteks saksofoni, neljas aga hoopis maalib. Olulisemakski kui konkreetse instrumendi käsitsemisoskus peab Väinmaa silmaringi avardamist ja esteetiliste väärtuste omaksvõtmist. Tema sõnul annavad kaunid kunstid selleks suurepärase võimaluse.
Millega seletada, et teist, Eestis tuntud pianistist, interpreedist ja pedagoogist, on saanud Mustvee muusika- ja kunstikooli direktor?
„Minu juured on Tudulinna lähedal. Mu esivanemad on seal maad harinud ja talu pidanud üle 200 aasta ning 1845. aastast tegelenud ka hariduse andmisega. Kolm põlvkonda olid nad Tudulinnas koolmeistrid ja köstrid. Ehk olengi sel põhjusel õpetamisegeeni külge saanud. Samuti on mu lähisugulased töötanud Tallinnas muusikaõpetajatena. Mina olen siis kuuendat põlve õpetaja, täpsemalt klaveriõpetaja.
Mustveesse tööle tulemist mõjutas ka see, et kuigi töötan jätkuvalt õppejõuna teatri- ja muusikaakadeemias, viin suviti Avinurmes läbi meistrikursust klaveri erialal. Nii on mul Avinurmega väga tihedad muusika-alased sidemed. Pealegi laienes Mustvee muusikakool Avinurme ja nii elasin sisse ka Mustvee muusika- ja kunstikooli ellu.
Kui kooli senine direktor Riina Müürsepp selle töö lõpetas, jätkasin mina. See on huvitav ja vastutusrikas ülesanne, millega meelsasti tegelen. Võib ka öelda, et kõik tuli loomuliku jätkuna, sest juba enne direktoriametisse asumist tekkisid mul sidemed Mustvee vallavalitsusega, eriti haridus- ja noorsootöö nõuniku Raivo Vadiga.
Minu soov on panustada Peipsi kandi muusikaharidusse ja seda valdkonda võimalikult hästi edendada.”
Kuidas need kavatsused kõige edukamalt ellu viia?
„Üks uudis on see, et Mustvee muusika- ja kunstikool laieneb veelgi, sügisel avame filiaali Voorel. Praegu on sinna planeeritud klaveri- ja kitarriklass, sest nende erialade vastu tunnevad lapsevanemad kõige rohkem huvi.
Oluliseks ettevõtmiseks on kogu muusikakooli pillipargi uuendamine. Näiteks klaverid on tugevasti ajahambast puretud, kas kulunud või vajavad kapitaalremonti. Samuti vajab ülevaatamist kunstiõpetuse aineline pool. Tundub, et varem on kooli majanduslik baas olnud üsna tagasihoidlik. Mustvee vallavalitsus on hakanud huvikooli käekäigule märkimisväärset tähelepanu pöörama. Muusikaõppe osas plaanitseme arendada just puhkpilli erialasid ja unustada ei tohiks ka viiuliõpet.”
Kas klaverimängu õpetate ka ise?
„Õpetamine mulle väga meeldib, direktoriameti kõrvalt ei saa ma seda teha endises mahus. Jätan siiski endale mõned õpilased. Tarvis on leida uusi klaveriõpetajaid. Muide, õpetajate saamine väiksemate keskuste muusikakoolidesse on kogu Eestis tõsiseks probleemiks. Mina saan sellele kaasa aidata õpetajatele häid töötingimusi võimaldades. Neil peaksid olema korralikud palgad, hea instrumentaarium, ruumid õpetamiseks. Siis on nad huvitatud kohapeale jäämisest. Samas võib õpetaja ka natuke kaugemalt tööl käima hakata, aga oluline on tagada järjepidevus.”
Miks õpilased üldse muusikakooli tulevad? Kui palju on näiteks neid, kes tahavad lihtsalt muusikaga tuttavaks saada, kui paljudel on konkreetne huvi mõne pilli vastu ja kui suurt rolli mängib lapsevanema soov ja suunamine?
„Kui laps tuleb esimesse klassi, siis on selle taga praktiliselt alati vanemad. Just vanemad soovivad, et laps omandaks lisaks tavapärasele kooliharidusele veel mõne oskuse.
Muusika- ja kunstikoolide kaugemale ulatuv mõte ongi kasvatada inimesi, kes oskavad enda ümber ilu näha, seda tajuda ja nautida. Enamikust õpilastest ei tule elukutselisi muusikuid, küll aga saab neist tähelepanelik ja pühendunud kontserdipublik, kes selle huviga ka oma lapsi nakatavad. Nii kandub põlvest põlve edasi muusikakultuur.
Muidugi on olemas ka väike jäämäe tipp, õpilased, kes omandavad tulevikus muusikalise eri- või kõrghariduse ja kellest saavad professionaalid.”
Teie enda lemmikhelilooja on Ludwig van Beethoven?
„Nii see on tõesti. Kindlasti ei tule sellest järeldada, et mu õpilased peavad klaveril väga palju just tema loomingut mängima. Mitmetel lastel on aga endal huvi Beethoveni heliteoste vastu. Näiteks üks muusikakooli kolmanda klassi tüdruk avaldas soovi õppida Beethoveni kuulsat pala „Für Elise”. See lugu jääb meelde juba ühe kuulamise järel ning seda mängitakse hästi paljudes seadetes.
Minu eesmärgiks on harida laste silmaringi läbi väärtmuusika. Paljud heliloojad, sealhulgas ka eesti heliloojad, on kirjutanud muusikat, mida lapsed hästi omaks võtavad. Tooksin sellise võrdluse. Me anname lastele head ja kvaliteetsest toitu, kuigi kõhu saab täis ka rämpstoidust. Ühel juhul kasvab terve ja tugev laps, teisel juhul sageli mitte.”
Kuivõrd muusika õppimine üldse laste tervist mõjutab ja neid tervem olla aitab?
„Muusika õppimine aitab esmalt kaasa laste vaimsele arengule. Uuringud on näidanud, et pilli mängivatel lastel on aju paremini arenenud ja selle poolkerade vaheline koostöö toimib paremini. See aitab kaasa kõigi ainete omandamisele. Niisiis õpib laps paremini siis, kui ta on õppinud mängima mõnda pilli. Klaverimäng arendab näiteks koordinatsiooni, võimet täita mitut ülesannet samal ajal. Õppeprotsessis tugevneb keskendumisvõime. Kindlad eesmärgid, pala õppimine ja selle esitamine mõjuvad arendavalt mitte ainult muusikalises mõttes, vaid üldinimlikult.
Kui tuua veel näiteid kehalise tervise osas, siis puhkpilli mängimine suurendab kopsumahtu. Klaverit ja viiulit õpetades peab suurt tähelepanu pöörama sellele, et lapsed omandaksid õiged mänguvõtted, sest valede liigutuste puhul võivad tekkida kehas pinged.
Üldiselt ma väga julgustan lapsevanemaid oma lapsi muusikat õppima panema. Väikeste inimeste arengule on see igas mõttes hästi-hästi kasulik.
Muusika kuulamine või selle vahetu esitamine aitavad ka selliste tänapäeva murede vastu nagu stress, depressioon ja paanikahäired. Muusikas on sisemine harmoonia, ilu. Selle puudumine põhjustabki sageli ängi, rahutust ja lõpuks depressiooni, samuti ka koolistressi. Millegi kauniga tegelemine, ilusa loomine vähendab aga lapse pingeid.
Lapsele on ohtlik ka uppumine internetti, sotsiaalmeediasse. Sellele vastukaaluks ongi traditsioonilised väärtused.”
Nutitelefonist ja arvutist võib aga samuti klassikalist muusikat kuulata?
„Kahtlemata teeb nutitelefonis Beethoveni kuulamine hingele head. Kontserdi külastamine annab aga hoopis teistsuguse elamuse. Arvamus, et kontsertidel on vähe publikut, on ehk ülekohtune. Samas peab inimestes, eriti lastes kasvatama pidevalt huvi ja soovi kontserte külastada.
Ma võrdleksin seda raamatu lugemisega. Pean ütlema, et lugesin lapsepõlves ise rohkem raamatuid kui mu oma lapsed praegu. Ka raamatud on jäävad väärtused, kust me õpime elupõhimõtteid ja saame energiat edasi mõtlemiseks, ja seda kõrgkvaliteetsel tasemel.”
Teie enda muusikaõpingud algasid Nõmme muusikakoolis?
„Tallinna mastaabis on Nõmme muusikakool õpilaste arvult keskmine muusikakool ja see on viimastel aastatel suurenenud. Tunne on siin aga igati kodune. Sealt sain algsuhte klaveriga ja klaveri eriala läksin õppima suuresti perekondlike traditsioonide tõttu. Ka mu ema oli pianist ja vanaema klaveriõpetaja.”
Pärast Tallinna Riikliku Konservatooriumi lõpetamist asusite õppima P. I. Tšaikovski nimelisse Moskva Riiklikku Konservatooriumi?
„Moskva konservatoorium oli siis ainus koht, kuhu sai Tallinna konservatooriumist edasi õppima minna.“
Kas Moskva õpingute ajal oli tunda tugevat ideoloogilist survet, näiteks kohustust mängida nõukogude heliloojate teoseid?
„Seda just mitte. Küll aga tuli õppida Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei ajalugu, poliitökonoomiat ja teaduslikku kommunismi. Näiteks Karl Marxi „Kapitali” analüüsides oli teema arusaadav, kui analüüsisime kapitalistlikku ühiskonda. Asi oli lahti seletatud matemaatiliste võrrandite abil. Sotsialistliku ühiskonna käsitlemisega kaasnes paras sõnavaht. Eks tänu sellele vahule Nõukogude Liit ka kokku kukkus.
Pärast Eesti taasiseseisvumist sain tudeerida ka Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, mis andis mu muusikaharidusele uue, väga olulise tahu. Olen õnnelik, et mind on muusikaliselt mõjutanud väga tugevad ja võimekad isiksused. Tallinna konservatooriumis oli selliseks õppejõuks klaveri eriala grand old man Bruno Lukk.”
Teatmeteostes on teid nimetatud interpreediks. Ehk mõni ei teagi, mida see amet või hoopis elulaad muusikamaailmas tähendab?
„Interpreet tõlgendab teost. Tema roll on leida muusikateosest väärtused, mida ta oskaks kuulajale edasi anda. Interpreet on tegevpianist, laval esinev muusik.”
Olete esitanud mitmete kuulsate heliloojate, näiteks Eduard Tubina ja Arvo Pärdi teoseid. Kui vahetu on teie koostöö Pärdiga?
„Olen esitanud kõiki Pärdi klaveriteoseid. Ta on mulle nõugi andnud. Väga hea koostöö on mul ka Urmas Sisaskiga. 12. oktoobril tuleb Tallinnas Estonia kontserdisaalis kontsert, kus mängin esiettekandena Urmas Sisaski suurteost „Põhjapolaartaevas“. Vahetekste loeb meile kõigile tuntud Jüri Aarma. Kutsun kõiki kontserdile. Neil, kes Tallinna tulla ei saa, pole siiski põhjust kurvastada, sest kontserdid on tulemas mitmel pool üle Eestimaa.
Olen esinenud ka Urmas Sisaski pool Jäneda mõisasse rajatud muusikalises tähetornis.”
Milline on hea klaver? Kuivõrd määrab selle kvaliteedi hind?
„Hind määrab mõndagi. Hea klaver on ennekõike ilusa kõlaga. Mõistet ilu on siinkohal raske defineerida. See on kõla, mida kuuldes inimene tunneb naudingut. Oluline on võimalus kõla veidi muuta. Hea kõla saavutamisel on väga tähtis suurepärane puitmaterjal, millest tehakse klaveri korpus. Puul, millest valmib klaver, peavad aastaringid olema ühtlased.”
Kuidas suhtute sellesse, et mõni pianist püüab esinedes publiku tähelepanu köita ja temaga vahetumat kontakti saada artistlike liigutustega, teine esineja on aga tunduvalt vaoshoitum?
„Oma esinemisstiili töötab välja eelkõige pianist ise. Mõned kasutavad rohkem kehakeelt ja miimikat, mõned on mängides kui kivikujud ja keskenduvad vaid muusikale. Kui publikuga suhelda, siis peab see jääma hea maitse piiridesse. Pianistist ei tohi muutuda tsirkuseartistiks, sest lõppkokkuvõttes ei tule see muusikale kasuks.
Tänapäeval on leviv ja tore trend publikuga suhtlemine, palade tutvustamine enne esitamist, arvamuse küsimine, küsimuste esitamine võimaldamine saalist jne. Olen käinud esinemas peaaegu kõikides meie muusikakoolides ja räägin seal ikka muusikast, mida ma mängin.”
Kui sageli on Mustvee muusikakooli õpilastel võimalik publiku ees mängida?
„Meil toimuvad traditsioonilised kontserdid. Toetan igati esinemisi aktustel, mitmetel kultuurisündmustel. Minu püüdlus on tuua Mustveesse Eesti Kontserdi vahendusel klassikalise muusika kontserte, kus esinevad tuntud ja tunnustatud muusikud.
Nüüd räägiksin veel ühest Tudulinnaga seotud ettevõtmisest, puukiriku taastamisest.
Tudulinnas on Eesti vanuselt viies puukirik, mis pärineb aastast 1766. Aasta eest lõime MTÜ Tudulinna Kultuurikants ja võtsime selle kiriku taastamise endale hingeasjaks. Arhitektuuriliselt ja kultuurilooliselt hinnalist hoonet ei tohi ju lihtsalt kokku kukkuda lasta. Oleme selle kiriku ümber juba tegutsenud ja korrastanud, praegu on käsil ehitusprojekti koostamine.”
Millal Tudulinna puukiriku taastamisega lõpule jõutakse?
„Ütleksin, et kui viie aasta pärast, siis on väga hästi…”
Lauri Väinmaa
Sündinud 2. augustil 1961 Tallinnas
Haridus:
Tallinna Muusikakeskkool 1979
Tallinna Riiklik Konservatoorium, juhendajaks Bruno Lukk, 1982
Moskva Riikliku Konservatooriumi Mihhail Pletnjovi ja Lev Vlassenko klaveriklass 1985
Õppinud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias Christopher Eltoni juures
Töö:
Alates 1987. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud
2001 ‒ 2010 töötas samaaegselt klaveriosakonna juhatajana Tampere Ammattikorkeakoulus
- aasta juulist Mustvee muusika- ja kunstikooli direktor
Rahvusvahelise pianistide festivali KLAVER asutaja ja kunstiline juht
Plaadistanud 4 CD-d firmale Warner Bros.
Arvo Pärdi kogutud klaveriteoste salvestus BBC-le
Tema repertuaari kuulub peaaegu kogu Ludwig van Beethoveni klaverilooming
Teinud koostööd Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Hollandi, Läti ja Soome Raadio Sümfooniaorkestri ja paljude teiste orkestritega
Alates 2001. aastast mängib klaveriduos koos Piret Väinmaaga
Tunnustused:
III Eesti pianistide konkursi (1980) ja Minski vabariikidevahelise pianistide konkursi (1980) võitja
Võitnud eripreemiad Šoti rahvusvahelisel pianistide konkursil (1989) ja William Kapelli nimelisel rahvusvahelisel konkursil USAs (1990)
Arvamus
Gerri Lehismets, lapsevanem Avinurmest
„Olen Lauri Väinmaaga juba mõnda aega tuttav. Oleme mõlemad Tudulinna juurtega ja kohtunud mitmel koduküla üritusel. Tihedamalt suhtleme alates möödunud aasta sügisest, kui minu seitsmeaastane tütar alustas Avinurme gümnaasiumis kooliteed ning asus Mustvee muusika- ja kunstikooli Avinurme filiaali klaveriklassi Lauri Väinmaa käe alla õppima.
Lapsevanema olen näinud oma tütre arengut aasta jooksul ja see on olnud väga hea. Õpetaja on olnud väga toetav, rahumeelne, sõbralik ning mõistev. Elisabeth on saanud osaleda mitmetel klaverikontsertidel nii Avinurmes kui ka Mustvees, saanud esinemisjulgust ning kogemusi. On olnud ka raskeid hetki, kus noodid ei taha pähe jääda ja klaveripalade harjutamise asemel on hoopis lahedam tantsida, muusikat kuulata või akrobaatikaga tegelda, aga üheskoos oleme raskused seljatanud.
Lisan siia ka oma lapse arvamuse, kes ütles: „Õpetaja Lauri Väinmaa on väga lahke, ei pahanda üldse, kui keegi on unustanud harjutada, ta ei ole kuri. Ta kuulab alati laste muresid ja rõõme ning võiks olla lastele näiteks vanaisa. Ta on väga hea klaverimängija.”
Isiklikult soovin talle tuult tiibadesse Mustvee muusikakooli direktorina ning uusi ja huvitavaid väljakutseid.”
JAAN LUKAS
