Suvekuudel kogeme tihti tõsiasja, et Peipsi järv on tõeline pärl, mis kaunistab ja tutvustab meie maakonda. Olgu siis tegemist traditsiooniliste rahvarohkete suveürituste, eriilmeliste kontsertide või ammust ajast tuntud toidukultuuriga. Rääkimata Peipsist kui kaunist ranna- ja puhkealast ning järve rikkalikest kalavarudest. Euroopa Liidu idapiiril asuv suurjärv annab endast märku nii oma ilu kui praktilisusega.
Tänasestki lehest saame lugeda Peipsi toidukultuuri ühest osast, mille järgi seda piirkonda kodust kaugemal teatakse – sibulakasvatusest. See pole mitte ainult toit, vaid osa Peipsimaa kultuurist laiemalt. Samuti toimuvad Euroopa ühe suurema järve kaldal mitmesugused laagrid, seminarid ja kontserdid. Äsja lõppes Ranna puhkebaasis kooliteatrite suvekool ja juba homme stardib seal raskemuusika ehk rajuroki festival.
Kõik see toimub ju lausa meie koduõuel ja kutsub osa saama. Ja kindlasti meelitavad need ettevõtmised ja Peipsi ise rahvast siia igast ilmakaarest. Samas on ka üllatavalt palju neid, kes alles avastavad Peipsi enda jaoks või pole selleni veel jõudnudki. Kes selle lumma on kord suve jooksul kogenud, leiab ikka ja jälle tee siia tagasi.
Peipsi rand ei jää millegi poolest maha mereäärsetest suvituskohtadest. Aga näiteks Pärnuga võrreldes on siin eelisteks privaatsus ja vaikus. Ja vastaskallast ei paistagi, oled nagu mere kaldal. Küsimus on nüüd vaid selles, kuidas maakond ja omavalitsus ehk siis Mustvee vald parimal viisil Peipsiga samastuksid ja seeläbi end ühise kuvandiga ilmale teadvustaksid.
