Aeg läheb kiiresti ja märtsikuus toimuvad riigikogu valimised pole enam mägede taga. Sellest andis märku ka pühapäeval Jõgeva linna kohvikutepäeval linnasüdames toimunud väitlus kahe siinses ringkonnas kandideeriva poliitiku vahel. Selge see, et nüüd ja edaspidi kasutatakse igal sellisel kohtumisel võimalust teenida avalikus ruumis oma tulevastelt valijatelt plusspunkte.
Seekordsel väitlusel lubati rääkida Jõgevamaa põletavamatest teemadest ning selleks osutus – üllatus-üllatus – raudtee. Paraku jäi see teema seekord Jõgevast veidi kaugeks. Sest Jõgeva kui maakonna ja maakonnakeskuse probleemide ning kitsaskohtade seostamine üksnes raudteega on suuresti eilne päev.
Selge on see, et raudtee siin on ja siia ka jääb ning selle tasuvust otseselt ärilise tegevuse läbi enda kasuks pöörata käib Jõgevale üle jõu. Küll on aga raudtee tõesti mitte ainult üks liiklusharu, vaid regionaalpoliitika kõige laiemas plaanis. Tänu raudteele on Jõgeval päris hea, turvaline ja kiire ühendus Tartu ja Tallinnaga. Seepärast oleks igati mõistlik vabaneda müüdist, nagu määraks raudtee ära Jõgeva olemuse. Ei, kaugeltki mitte.
Maakonna ja selle südame probleemid saavad alguse hoopis mujalt, mitte rööbastest, mis siia saja neljakümne kahe aasta eest maha pandi. Pigem on maakonnas nimega Jõgeva ikka puudus kolme piirkonna ühisest tööst, suurtest ettevõtmistest ja ideedest, misläbi siinset identiteeti kujundada. Raudteel on selles kindlasti oma osa, seejuures märkimisväärne osa. Tulevikule mõeldes võiks seepärast rohkem mõelda sellele, kuidas Jõgeval elamine veelgi mugavamaks muuta.
