Riik peab pakkuma põllumehele finantsvõimekust, et ka järgmisel kevadel vilja külvataks ja loomad laudas oleksid. Üks esimesi samme põllumeeste abistamiseks oli raha eraldamine riigi eelarvest riigikogu maaelukomisjoni ettepanekul. Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldatud 20 miljonit eurot on võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel.
Eestimaa erinevates piirkondades on olukord erinev ning kõiki põllumajandustootjaid ei saa mõõta ühe mõõdupuuga, sest kahjude ulatus pole tänaseks täpselt teada. Et põllumeeste tänast olukorda leevendada, tuleks toetuseks abi küsida Euroopa Komisjonilt ja vajadusel leida raha ka riigieelarvest, aga kellele ja kui palju toetusi maksta, tuleb kaaluda iga ettevõtte puhul eraldi.
Eesti põllumees on leidlik ja toimetab talupojatarkuse toel. Need, kel võimalik, on hoidnud tagavaraks loomasööta, et ka põuasel ajal oleks vajalik söödakogus olemas. Oodatakse vihma, et saada vajalikku sööta juurde teisest ja ehk ka kolmandast niitest. Peagi on käes uus külviaeg ning mitmed loomakasvatajad plaanivad külvata rukist, et seda siis mai alguses siloks teha. Siiski on oht, et seeme kuivas mullas ei tärka või areneb väga kehvasti ja nii võib ikalduda ka järgmise aasta saak. Eelis on nendel loomakasvatajatel, kel on eelmisest aastast silo varuks.
Riik peab põllumehele tuge pakkuma
Eriolukorraseaduse muutmist tuleb küll kohe alustada, aga selle vastuvõtmine võtab liiga palju aega. Seetõttu peame kaaluma ka teisi võimalusi. Koalitsioon on selleks esimesed sammud teinud. Üks esimesi lahendusi oli riigikogu maaelukomisjoni ettepanekul raha eraldamine riigi eelarvest. Maaelu Edendamise Sihtasutusele eraldatud 20 miljonit eurot on võimalik kasutada käibevahendite laenude väljastamisel. Maaelu Edendamise SA on kohe valmis laenude väljastamisega tegelema, et toetada neid põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid, kes vajavad käibevahendeid lisaks.
Olukorda aitavad osaliselt leevendada ka sellel aastal suurenenud põllumajandustootjate otsetoetused. Eelmise aastaga võrreldes suurenesid Euroopa Liidu poolsed otsetoetused ligikaudu 10 miljoni euro võrra ja kokku makstakse otsetoetustena välja 133,94 miljonit eurot. Lisaks taastasid tänased koalitsioonipartnerid Isamaa, Keskerakond ja SDE siseriiklikud otsetoetused põllumeestele. 2017. aastal maksti Eesti põllumeestele siseriiklikke üleminekutoetusi ligi 20 miljonit eurot ja sellel aastal makstakse ligi 18 miljonit eurot, mis on maksimaalsed EL poolt lubatud määrad.
Põllumajandus erineb teistest majandusharudest selle poolest, et tekkinud kahjusid ei ole võimalik kiiresti taastada. Loomakasvatajale ei saa öelda, et taastud selle aasta raskustes juba järgmisel aastal. Karja taastamine ei käi üleöö, vaid selleks kulub aastaid. Just seetõttu peame juba täna tegelema sellega, et loomapidajad saaksid karja suuruse säilitada.
Esimesed sammud viivad järgmisteni
Tavaliselt makstakse PRIA toetusi detsembris, kuid arvestades tänaseid olusid, tuleb leida võimalus tuua üleminekutoetused viljakasvatajatele ja MAK keskkonnasõbraliku majandamise väljamaksmised juba oktoobrikuusse. Liikmesriigid võivad alates oktoobri keskpaigast põllumajandustootjatele ettemakseid teha kuni 85protsenti maaeluarengu toetustest. Samuti tuleks oktoobrikuus osaliselt välja maksta ka otsetoetused. Liikmesriigid võivad alates oktoobri keskpaigast põllumajandustootjatele ettemaksena maksta kuni 70 protsenti otsetoetuste summast). Üle tuleks vaadata PRIA poolsed nõuded ja kohustused põllumeestele, sest kolm viimast aastat on olnud põllumeestele väga keerukad. Samuti tuleks PRIAl leida võimalusi investeeringutoetuste tähtaegu pikendada.
Üks võimalusi põllumehi seoses põukahjustustega toetada oleks MAKI nn tootmise potentsiaali taastamise meetme rakendamine. Euroopa Komisjoni teatel on maaelu arengukava raames tootjaid võimalik toetada, kui liikmesriik tunnistab põuaolukorda kui loodusõnnetust – siis võib põua tõttu kahjustatud põllumajandustootmise potentsiaali taastamist kuni 100 protsendi ulatuses toetada. Siit tekib ka küsimus, kas me siiski ei peaks teatud piirkondades põuda loodusõnnetusena välja kuulutama.
Lisaks tuleks koostöös keskkonnaametiga üle vaadata veekasutuspiirangud ja veeseadusest tulenevad nõuded ning võimalusel neid erandkorras leevendada, eriti mis puudutab majandustegevuse lubamist veekaitsevööndis, st lubada põuasel suvel seal sööta varuda.
Lisaks sooviksin rõhutada veel ühte asjaolu. Aastate jooksul on mitmed kriitikud heitnud meie riigikorraldusele ette, et riigikogu on muutunud kummitempliks. Maaelukomisjoni ettepanekul Maaelu Edendamise Sihtasutusele raha eraldamine tõestab, et kui on piisavalt tahtmist, on ka riigikogu liikmetel ja komisjonidel võimalik algatada teha sisulisi ja kasulikke ettevõtmisi. Kui poliitiliste punktivõitude asemel on sihiks hädasolijate toetamine, siis on võimalik leida poliitiline konsensus, mis on tunnustuseks meie erakondadele ja parlamentaarsele protsessile.
AIVAR KOKK, riigikogu maaelukomisjoni esimees, Isamaa
