“Nüüd hakake kähku endale pesapaika otsima, ärge enam molutage,” ütles Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko eelmisel päeval Saaremaalt toodud paari-kolmeaastasi vähke reede hommikul Koogi paisjärve lastes.
Pikast reisist pisut toibunud, liikusid vähid natukese aja pärast üsna kiirest ja kadusidki kivide vahele. Mõni neist jäi mõneks ajaks ka vettelaskjale käe külge rippuma. See polevat õnneks valus, tunduvat pigem väikese näpistusena.
Kõigusoojane vähk külma vett ei karda, nende jaoks pole vahet, milline on vee temperatuur. Vähk on uruloom, ta elab kivide all, tehes vajadusel ise endale uru. “Nad otsivad endale kiiresti sobiva paiga,” kinnitas Rakko. Vähk väga päevavalgust ei armasta. Talle meeldib savisem pinnas, kuhu tehtud urg ka püsima jääb ja kohe kokku ei kuku.
Rakko rääkis, et vähi võib panna ka saba peale püsti magama, siledal pinnal saab seda üsna edukalt teha. Kui tema tasakaaluelund paika nihkub, siis jääb ta rahulikult magama, sest tal tekib tunne, et ongi urus.
Jõgevamaale 1500 vähimaimu
Kohad, kuhu vähke asustatakse, lepitakse eelnevalt kokku teadlastega.
Veel viis Rakko lisaks viissada vähki Laeva jõkke. Mujale meie maakonnas tänavu vähke ei asustatud. Üle Eesti asustati jõevähki mitmetesse jõgedesse, kus need on aastate eest hukkunud, näiteks Soodla, Vääna ja Reiu jõkke. Asustamisi plaaniti ka mitmetes uutes veekogudes, kus vähk puudub ja kus nende looduslik levik on takistatud. Selliste veekogude hulka kuuluvad mitmed paisjärved ja ammendatud karjäärid.
Vähki Koogi paisjärvest niipea püüda ei tohi. Paar aastat peab kindlasti ootama, et loomakesed vähemalt 11sentimeetri pikkuseks kasvaksid ja paljunema hakkaksid. Suguküpseks peaksid reedel paisjärve lastud vähid saama paari-kolme aasta pärast.
Järgmisel ja ka ülejärgmisel aastal teevad teadlased Koogi paisjärves seirepüügi, saamaks teada, kuidas vähid on kohanenud. Paljuneb kiiresti
Rakko sõnul paljuneb vähk väga kiiresti, kui elutingimused talle sobivad. “Meile on oluline, et nad hakkaksid järglasi andma, siis me ei pea siia uuesti vähke asustama. Kui loomakesed liiga kiiresti välja püüda, ei jõua nad järglaskonda anda ja siis jäämegi kogu aeg veekogusid uute maimudega asustama,” tõdes Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialist.
Emas- ja isasvähi vahel saab vahet teha nii, et isasel vähil ulatuvad kaks paari alumisi jalakesi pikemalt välja. Emasel on kaks viimast jalapaari taandarenenud, ta hoiab selle koha peal marja.
Vähk toitub taimedest ja ka loomadest, mis on jõe või järve põhjas, loomsele toidule läheb ta üle üsna hilises eas. Vähi toidulauale sobib ka surnud kala.
Kaladest asustati tänavu meie maakonnas Kuremaa ja Kaiavere järve kummassegi 350 umbes 15 sentimeetri pikkust kahesuvist koha.
Keskkonnaamet alustas kalakasvatusliku taastootmise programmi raames kalade ja vähkide asustamist siseveekogudesse oktoobri algul, rikastamaks järvede-jõgede kalavarusid väärtuslike kalaliikidega.
i
“Tänavu on kavas asustada koha-, haugi- ja linaskimaime, mis on kasvatatud Haaslava kalamajandis ja kahe- ja kolmeaastasi jõevähke, mis on kasvatatud Saaremaal,” ütles Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.
Projekti rahastab Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) kokku ligi 650 000 krooniga.
i
HELVE LAASIK
i
Tänavu asustati üle Eesti
*6000 koha
*6000 haugi
*4000 linaskit
*27 000 vähki
*Mõnes veekogus taastatakse hõredaks jäänud kalakooslusi ja rikastatakse neid just hinnatud röövkalade haugi ja koha maimudega
*Linaskimaime lastakse ka neisse veekogudesse, kus esinevad talvised hapnikuprobleemid
Allikas: Keskkonnaamet
