Mis kahjulik, seda reklaam ohutuks ei tee

Rahvusvahelisel vähinädalal avaldatud andmetest selgus jahmatav tõsiasi, et Eestis suitsetatakse aastas 3000 tonni tubakat ja meil on 350 000 regulaarset suitsetajat. Kopsuvähki sureb ligi 750 inimest aastas, kusjuures enamasti on selle haiguse põhjuseks suitsetamine.  Mureks on põhjust seda enam, et sigaretisõltlaste seas on üha enam noori naisi ja lapsi.

Fakt, et kolmandik alla kümneaastasi on proovinud suitsetamist, räägib ise enda eest. Ja kui vana tuttava tubaka ohust oleme kõik vähemalt teadlikud ning selle kahjulikkust ka igal moel selgitada püüdnud, siis  probleem on jäänud. Loodus ei salli tühja kohta, klassikaliste tubakatoodete kõrvale ning neile lisaks on salamisi siginenud uued – huuletubakas, e-sigaret ja vesipiip –, mille ohud on teadmata. Ometi ei takista see turuletoojaid kiitmast, et need on kahjutud. Mõistagi, äri on äri. Tarbijat püütakse ahvatleda nii madala hinnaga kui ka neile saadustele lisatud meeldiva maitsega. Ja nagu sellest veel vähe oleks, reklaamitakse ja pakutakse neid, nt vesipiipu, isegi mõnes avalikus söögikohas.

Vabadus on hea asi, kuid see vabadus ei tohiks kedagi ahistada ega kahjustada. Ja kui ärimehed seda lubatavuse piiri ei tunne, peaks asja ohjama riik. Mõistagi on nt internetireklaami ääretult keeruline ohjata, kuid midagi peab ette võtma. Pärisime Riigikogus, mida arvab sotsiaalminister sellest, et vesipiipu reklaamitakse kui esteetilist naudingut ja e-sigaretti kiidetakse. 

Minister lükkas ümber arvamuse vesipiibu ohutusest. Suitsuvabaks tubakatooteks peetav huuletubakas, nagu ka närimis- ja nuusktubakas, aga kuulub vähki tekitavate ainete hulka.

E-sigareti kahjulikkus pole küll lõplikku kinnitust leidnud, kuid väljendatakse kahtlust, et sellisel moel nikotiini manustamine võib põhjustada tõsiseid häireid ning soodustada sõltuvuse teket.

Pole kahtlustki, et kõnealuste toodete müük ja pruukimine vajab õiguslikku regulatsiooni. Praegu on sellega nii, kuidas juhtub. Ministri sõnul pole e-sigareti tarvitamine meil tubakaseadusega reguleeritud, sest ei sisalda tubakat. Ja kuna nikotiini sisaldavaid e-sigareti täitekapsleid ei ole Eestis lubatud turustada, siis ei olegi e-sigaretti tubakatoodete hulka arvatud – see on ELis määratletud kui meditsiiniseade. Tegelikult on üsna raske kontrollida, kas e-sigareti kapsel sisaldab nikotiini või ei. Tubakaseadust ei saa kohaldada ka vesipiibu puhul, liiati pole Euroopa Liiduski selle kohta eraldi regulatsiooni. Nii ongi, et tubakatoodete reklaam on meil keelatud, kuid samas võib avalikult kuulutada, kust saab osta vesipiipu või e-sigarette.

Minister ütles küll, et “püüame seda turgu jälgida niipalju kui võimalik”,  kuid kurtis, et “elu areneb kogu aeg eest ära…“  Ometi ei tohi käsi rippu lasta. On teada, et paheline maailm astub seadustest sammu eespool, seetõttu peab riik olema valmis neile sammudele kiiresti reageerima.

Siin tasub meil eeskuju võtta põhjanaabritelt, kes on tubakamürgi suhtes näidanud laussallimatust ning tahavad selle oma maalt päriselt välja tõrjuda. Jääb loota, et meie sotsiaalministeerium pakub välja konkreetsed lahendused ning Riigikogu teeb omalt poolt parema valiku, et ohjata reklaami ning kaitsta eeskätt meie lapsi ja noori uue aja mürkide pealetungi eest.

i

MAI TREIAL, Riigikogu liige   

blog comments powered by Disqus