Sel laupäeval toimuvad Paduvere talumuuseumi spordiväljakul juba 50. Otto Erimaa mälestusvõistlused kergejõustikus. Tegu on ühe pikaealisema võistlusega maakonnas, mis järjepidevalt toimunud.
Nagu ütleb oma onu, kunagise kettaheitja Otto Erimaa, mälestusvõistluste korraldaja Tiit Lääne, sai võistlus alguse 1969. aasta kevadel perekondlikust ettevõtmisest. „Idee sündis sellest, et kord sama aasta talvel sattusid minu kätte onu suured ja uhked sõjaeelsed diplomid, mis andsid tunnistust tema spordisaavutustest. Siis tärkaski mõte, et võiks varalahkunud onu meenutada mingi sportliku ettevõtmisega. Ja tema sünniaastapäeval, 17. mail toimuski esimene võistlus. Kavas olid jooksualad ja hüpped. Esimestel aastatel toimus võistlus rohkem suguvõsa ringis, aga kaasa lõi ka naabripere,” meenutab võistluse algataja, kes oli ise siis kümneaastane.
Järgnenud aastatel laienes tasapisi osalejate ring ja lisandus ka uusi alasid. Eelkõige muidugi Otto Erimaa lemmikala kettaheide, lisaks kuulitõuge ja odavise. Olgugi et oda lennutati esimestel aastatel nagu aastaid varemgi puust voolitud odaga. 1976. aastal kolisid võistlused koduhoovist juba küla spordiväljakule, mis toona valmis.
Lääne sõnul on mälestusvõistlustel aastate jooksul kavas olnud alasid ka lisaks kergejõustikule. Nii on võisteldud laskespordis, sangpommi rebimises ja võrkpallis. Viimasel alal kuulus Otto Erimaa kunagi ka Jõgeva kaitseliidu meeskonda.
„Kui võistlused toimusid 1988. aastal 30. korda, otsustasin selle osavõtjate ringi oluliselt laiendada ning nendest sai ülerajooniline jõuproov,” räägib Lääne. „Sellega kasvasid hüppeliselt nii osavõtjate ring kui võistluste tulemused. Eriti hea meel oli selle üle, et mul õnnestus juubelivõistluseks üles otsida ja aukülalisena kohale paluda onu kunagine konkurent ja võistluskaaslane Tormast, temast viis aastat vanem olnud Osvald Aaving (Güldenkhof), kes meenutas võistluste avamisel ka vanu aegu. Aavingu enda parimaks kettakaareks jäi 42.33. Ta oli Tartumaa meister ja 1939. aasta Eesti Mängude viies mees.”
Tiit Lääne kinnitusel osalesid järgnenud aastate mälestusvõistlustel mitmete alade Eesti meistrid ja koondislased. Nii on väikesel Paduvere külastaadionil võistelnud sellised kergejõustikunimed, Eesti meistrid ja koondislased nagu Eha Rünne, Ruth Põldots, Tiina Tikk, Viljo Emajõe, Ants Paju, Tiit Mauer, Raido Mägi, Jaanus Suvi, Heiko Väät, Mihkel Kukk jt.
„Nii olemegi märkamatult jõudnud viiekümnenda võistluseni. Uskumatu, aga tõsi. Seekord on eraldi kohale kutsutud kõik need, kes võistluste ajaloo jooksul on jõudnud alavõiduni. Nendele kui aukülalistele on mõeldud üllatusala,” ütles Lääne.
Võistluste ajal on aga Paduvere talumuuseumi Kõola koolimajas eksponeeritud väike näitus Otto Erimaast, kus saab näha temaga seonduvaid dokumente, fotosid, kuid samuti ka tema auhindu ja diplomeid.
Otto Erimaa-Ermann
Sündis 17. mail 1915 Tartumaal Vaimastvere vallas Pere-Reinu talus. Õppis Vaimastvere algkoolis ja Tartu tehnikagümnaasiumis. Sealt sai alguse ka spordihuvi, meelisaladeks kujunesid kergejõustiku heitealad ja võrkpall. Juba 1934. aastal heitis 19aastase noorukina Vaimastvere kaitseliidu spordipäeval ketast 39.21. Järgmisel suvel sai kirja 42.51, millega jõudis Eesti esikümnesse.
Aastatel 1936–1937 teenis aega Eesti kaitseväes ning sportlikud tulemused läksid tagasi. Uus areng algas kodutalus põllutööd teinud mehel 1938, kui kettaheites jäi parimaks 39.72, millega ta tuli Tartumaa Maleva meistriks. 1939. aastal heitis juba stabiilselt üle 40 meetri. Parimaks jäi 42.02, millega oli Eesti hooaja edetabelis kaheksas. Samal aastal tuli Tartumaa ÜENÜ meistriks ja oli Tartumaa meistri¬võistlustel kolmas. Elu parimasse vormi jõudis 1940. aasta suvel, olgugi et talvel hakkasid teda kimbutama seljavalud. Suve hakul heitis 42.21, millega oli Eestis neljas kettaheitja. Viimast korda tuli Erimaa heiteringi septembris 1940, kui heitis Jõgeva-Tartu kergejõustikumatšil suurepärase isikliku rekordi 43.21. Eesti kõigi aegade edetabelis andis see 12. koha. Aasta lõpul hoidis ta sellega NSV Liidu ede¬tabelis 26. kohta.
Sama aasta sügisel haigestus Otto Erimaa juba raskelt. Talv tuli veeta Tartu haiglas ning kevadel 1941 tehti talle operatsioon, kuid haav ei paranenud, diagnoositi lümfoom. Otto Erimaa suri 31. juulil 1941 Tirma külas, olles vaid 26aastane.
JAAN LUKAS
