Möödunud nädalal saabusid Leonardo da Vinci programmi raames Prantsusmaalt Luua Metsanduskooli seitse metsanduskooli õpilast ja nende juhendaja, kes kuu aja jooksul praktiseerivad siin erialaseid oskusi ja õpivad tundma eesti kultuuri.
Seitsmele Maison Familiale Rurale “Les Forges” Ecole des Métiers de la Nature kooli õpilasele ja nende juhendajale tutvustati Luual kõigepealt kooli ja meie metsamajandussüsteemi. Prantsuse noormeestele leiti praktikakohad Erametsakeskuse abiga. Möödunud neljapäeval jaotati külalisrühm neljaks. Kaks noormeest jäävad kuu lõpuni oma oskusi proovile panema Luuale, kaks saadeti Padisele, kaks Hiiumaale ning kaks Põlvamaale Ristipalosse.
Pika ja keerulise nimega kool asub tunnipikkuse sõidu kaugusel Pariisist. Koolis õpib umbes 130 õpilast ning see on tasuline. Et selle kooli õpilased peavad oma õppimise ja ka praktiliste oskuste omandamise eest ise maksma, siis pole neil võimalik kasutada selliseid tehnilisi vahendeid, mida saavad praktikal kasutada näiteks Luua kooli õpilased. Luua Metsanduskooli arendusjuht Anu Vaagen rääkis Vooremaale, kui suured oli prantsuse metsandusõpilaste silmad, nähes tehnikat, mida meie õpilased kasutada saavad.
“Nii rikkalikku mootorsaevarustust ei pidavat nende koolis olema,” rääkis Anu Vaagen, lisades, et paljudel Lääne-Euroopa riikide metsanduskooli õpilastel polegi võimalust ise saega metsa langetada.
“Meil käisid siin umbes aasta tagasi Hollandi noormehed, kes ütlesid, et kui iga nende kooli õpilane läheks saega metsa, ei jääks Hollandisse vist enam ühtegi puud, sest seal on niigi metsa vähe,” meenutas Vaagen, kinnitades, et seda parem meel on Luua koolil kutsuda välisriikide metsandusõpilasi enda juurde praktilisi oskusi omandama, sest metsast meil veel puudus ei ole.
Suurimaks takistuseks keelebarjäär
Üheks oluliseks vahenduslüliks Prantsusmaa õpilaste Eestisse toimetamisel ja neile praktikakoha saamisel on sakslanna Cristiane Herty, kes varasematel aastatel ka ise Erametsakeskuses tööl on olnud. Temast on olnud suur abi ka prantslaste integreerimisele — nimelt on külalisõpilaste võõrkeelteoskus üsna kesine ja Cristiane aitab neile vajadusel juttu tõlkida.
Siiski peavad noormehed praktikal olles suhtlemiseks vajadusel appi võtma kehakeele või ka midagi paberile joonistama, kui tarvis, sest Cristiane igale poole ei jõua ja noormeeste tööandjad üldjuhul prantsuse keelt ei oska.
Prantsuse rühma juhendaja Philippe Dessoit rääkis nii enda kui ka kogu rühma eest, et siin viibides said nad aru, kui hädasti on tarvis osata inglise keelt ja et Luual osatakse seda väga hästi. Siin viibitud aja jooksul ongi prantslaste jaoks kõige keerulisem olnud keelebarjäär, mille ületamiseks tehakse pidevat tööd.
Elistvere loomapark tekitas elevust
Metsandusoskuste poolest Dessoit oma hoolealuste pärast muretsema ei pea. “Need poisid, kellega me Eestisse tulime, on oma oskusi praktiseerinud Prantsusmaal juba üle kolme aasta,” kinnitas juhendaja. Prantsuse noormehed loodavad Eestis õppida teistsuguseid metsamajandamise tehnikaid, kui nad seni kodumaal omandanud on.
Prantslaste visiidil on lisaks erialaoskuste omandamisele ka teine eesmärk, nimelt pühendatakse terve nädal eesti kultuuri ja elu-oluga tutvumisele. Visiidi esimesel nädalal tutvustati prantslastele Elistvere loomaparki, mis tekitas külalistes palju elevust. Pilte klõpsiti pea kõikide loomade juures. Möödunud nädala lõpus külastati ka Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi. Kahe nädala pärast, mil lõpeb prantslaste siinne praktika, käiakse Kohtla-Järvel, Altjal, Sagadi mõisas, Lahemaa Rahvuspargis, Metsavenna Muuseumis ning tehakse lähemat tutvust ka Tallinna linnaga.
Prantsuse noormeeste juhendaja Philippe Dessoit on tema enda kinnitusel saanud siin viibitud paari nädalaga Eestist väga head muljed. Isegi külm ja karge sügisilm on märksa soojemast kliimast pärit mehele meeltmööda.
“Siinne kuiv ja külm õhk on parem kui meil niiske ja jahe ilm. Praegune aeg on metsanduspraktikaks väga soodne,” kinnitas Philippe, lisades, et loodab üsna pea oma koolis Eesti metsanduseriala õpilasi vastu võtta.
i
EILI KOITLA
