Avatud talude päeval saab Põltsamaa vallas Aidu järve lähedal paiknevas Kõpu külas külastada teadolevalt Eesti ainsat nurmkanafarmi, mille peremeheks on füüsilisest isikust ettevõtja Tiit Seer.
Põllumajandusettevõtja Tiit Seer peab nurmkanu viiendat aastat. Maksimaalselt on farmis olnud viissada lindu, praegu ületab nende arv kolmekümne piiri.
Tiit Seeri sõnul kasvatatakse nurmkanu lihatootmiseks või lindude teistele elusana edasi müümiseks.
„Väljanägemiselt meenutab nurmkana mõneti vutti, kuid on veidi suurem, loomult natuke metsikum ning muneb kord aastas. Täiskaalu saavutab ta kahe-kolme kuuga.”
Seer märkis, et nurmkana liha loetakse delikatessiks ja Inglismaal maksab see näiteks 18 naela kilogramm.
Lind on tuntud ka põldpüüna
Tiit Seer lausus, et mida rohkem nurmkanu pidada, seda parem. „Kõige enne on tarvis luua põhikari ja siis saab edasi minna. Nurmkana on jahilind ja teda kutsutakse ka põldpüüks. Nii käsitletakse lindu ka põllumajanduses ja ka siis, kui küsida PRIA-lt toetust nurmkanafarmi ehitamiseks. Praegu pole ka teada, kas Eestis on tegemist ida või lääne päritolu nurmkanatõuga, sest seda pole lihtsalt uuritud.”
Nurmkanad peavad olema nii eraldatud, et nad ei saaks loodusesse minna. Muret pole aga mitte lindude plehku panemisega, vaid sellega, et neid ründavad nugised, tuhkrud ja muud kiskjad.
„Munad on nurmkanadel vutimunasuurused, kuid peaksid olema veelgi tervislikumad, sest need linnud toituvad väljas looduslikust toidust. Nurmkana sööb kõike seda, mida põllumees ei taha. Tema põhitoit on umbrohuseeme, samuti aga põllule maha jäänud viljaseemned. Ka maitsevad talle kartulimardika vastsed, mis kevadel põllule tulevad,” rääkis Tiit Seer, kes hetkel ehitab lindudele uut lauta.
„Nurmkanadele uue lauda ehitamine on aega nõudev töö. Nüüdseks on karkass ja katus valmis. Tänavu kevadel ei õnnestunud aga siia veel ühtegi lindu sisse tuua,” ütles Seer.
„Tibud lasen ma teenuse korras välja haududa ja siis toon nad kahekümne nelja tunni vältel farmi. Lennuvõimeliseks saavad nurmkanad kolmenädalaselt ja selles vanuses lähevad nad looduslikule territooriumile,” lausus talupidaja.
Nähtav avatud talude päeval
„Avatud talude päeval on eesmärk propageerida nurmkanade kasvatamist. Annan huvilistele siis ülevaate nende kasvatamise tehnoloogiast ja mõistagi näeb ka oma silmaga linde. Kahjuks liha pakkuda ei saa, sest möödunud sügisel käis külas kutsumata külaline – nugis –, kes paarkümmend nurmkana maha murdis. Nugis tuli sisse rotiuru kaudu,” selgitas Seer.
Ta lisas, et väga suurt reklaami pole ta nurmkanade tutvustamisele avatud talude päeval teinud. Küll on aga teada, et Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda organiseerib siia reisi bussitäiele inimestele.
Ettevõtjana tegeleb Tiit Seer veel majutusteenuse pakkumisega Kase talus, kus on võimalik korralda ka nõupidamisi ja organiseerida toitlustust.
JAAN LUKAS
