Möödunud reedel Paide kultuurikeskuses peetud viiendal maarahva kongressil tõdeti, et maarahva suurüritusel tõstatatud probleemid on igati aktuaalsed ja arutamist väärivad ning ebavõrdsus maa ja linna vahel peaks kaduma.
Kongressi avasõnad öelnud maarahva kongressi peaorganisaatori, Riigikogu liige Arvo Sarapuu sõnul on eestlased läbi aegade maaharija rahvas olnud ning see tegevus koos maaelu juurde kuuluvate traditsioonidega ei kao Eestist kuhugi.
Vahetult enne kongressi algust lausus veteranpoliitik Arvo Sirendi, et kongress allub üldistele poliitilistele printsiipidele, sest seal võetakse jutuks maaelupoliitika, põllumajanduspoliitika ja hariduspoliitika. “Eestis on praegu 1000 küla, kus ei ela ainsatki inimest ja lisaks 1000 küla, kus elab umbes viis inimest. Maarahvata maa tõmbab varem või hiljem ligi selliseid rahvaid, kellel endal oma maad ei ole,” rääkis Sirendi. Eesti ostab igal aastal 5-6 miljardi krooni väärtuses toiduaineid sisse, ehkki võiks olulise osa sellest ise toota. Samas on selge, et iseenesest ei muutu midagi, vaid selliste probleemide lahendamine nõuab riiklikku sekkumist.
Teine Eesti = maarahvas?
Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra lausus, et aeg on märkamatult kiiresti edasi liikunud, sest veel eelmise, 2001. aastal toimunud kongressi lõpusõnad lausus ta Tallinnas Sakala Keskuses, kuid nüüd pole enam Sakala Keskustki olemas. Kui neljandal maarahva kongressil osales 475 delegaati ja 93 külalist, siis seekord oli kongressi mandaatkomisjoni andmeil lõunase seisuga üritusele kogunenud 561 inimest, nende seas 137 omavalitsuse ja 56 organisatsiooni esindajad. Külalisena osales kongressil 61 inimest. Sõrra sõnul on hämmastav, et maarahva kongressi pidi kokku kutsuma üks erakond, ehkki normaalses riigis oleks valitsuskoalitsiooni kohus kuulata maarahva muresid ja püüda neid lahendada. Kõneleja sõnul pole maarahval linnainimeste vastu midagi, kuid ebavõrdsus maapiirkondade ja linnade vahel peab kaduma.
President Arnold Rüütli sõnul oli väga oluline samm ka tugevate omavalitsuste loomine Eesti taasiseseisvumise järel. Nende õlul lasus kogu riigi loomisele järgnenud reformide koorem. Paraku ei koosne ühiskonna kogu heaolu selle üksikliikmete heaolu summast ja praeguseks on tekkinud sügav lõhe ühiskonna erinevate rühmade vahel, mis lõi võimaluse võtta käibele termin “teine Eesti”. Paraku moodustas suure osa nn teisest Eestist just maarahvas.
Peakorraldaja jäi rahule
Maarahva V Kongressi peaorganisaatori ja Riigikogu liikme Arvo Sarapuu sõnul on valitsusliidu inimeste arvates Eestis ja sealhulgas maaelus kõik korras. Sarapuu hinnangul on ebanormaalne olukord, kus väliskapitali kätte on läinud suur osa meie varadest. Sarapuu hinnangul ei tohiks kedagi külmaks jätta fakt, et 15 Eesti maakonnas rahvaarv pidevalt väheneb. Järvamaa ja Türi inimesi üllatati üleöö teatega Tartu Ülikooli Türi Kolledži sulgemisest. Vormsi saarel aga pole enam oma kauplust ega perearsti
“Tänane külm hommik pani mind mõtlema eelolevale talvele ja lootma, et see ei tule sama külm nagu eelmine. Jah, mina saan hakkama. Kuid mida peavad tegema paneelmajades elavad inimesed?“ esitas kongressile oma küsimuse Jõgeva vallavolikogu esimees Aivar Kokk. “Kas ajal, mil majandus on kõige suuremas languses, on tõesti õige aeg soojusenergia käibemaksu tõstma,” arutles Aivar Kokk. Nii pöörduvadki paljud kohalike omavalitsuste poole. Kuid mida teha olukorras, kus ka kohalike omavalitsuste tulubaasi on kärbitud? Samas lausus kõneleja, et aastal 2013 on oodata väga tõsist elektrienergia hinna tõusu. Aivar Kokk tõdes oma sõnavõtus, et senisel viisil pole enam jätkata võimalik.
Kongressi tööpäeva lõpul avaldas Põllumeeste Keskliidu asepresident Jaan Sõrra kahtlust, kas praegune valitsuskoalitsioon valimiste eelsel ajal kongressi püstitatud ülesandeid lahendama asub. Sõrra sõnul on maale tarvis rohkem ettevõtlust. Mitmetes riikides on selleks kehtestatud maksusoodustused. “Aga see tähendab ettevõtluse minemist tõepoolest kaugemale maapiirkondadesse, mitte viie kilomeetri kaugusele Tallinnast,” rõhutas Sõrra. “Sellist maksupoliitikat meile Brüsselist ette ei dikteerita, see on meie endi teha,” lisas ta.
“Kongressi peakorraldajana olen väga rahul tänase päeva tulemusega,” lausus Arvo Sarapuu pika tööpäeva lõpus. “Inimeste palve on, et me algatatud asja pooleli ei jätaks. Kui telesaates “Foorum” ei olnud üle 80 protsendi saatesse helistanutest praeguse maaeluga rahul, siis on seegi signaaliks, et midagi on väga paigast ära. Olen oma silmaga näinud, kuidas Rootsis välja töötatud maksusoodustuste baasil ettevõtlus linnadest maale suunati. Lisaks toetati seal riiklikult infrastruktuuri väljaehitamist. Põllumajandus koos tugeva maaettevõtlusega looks atraktiivse keskkonna, mille tulemusena asuksid inimesed linnadest maale elama. Põllumeestel poleks vaja muretseda, kas nad ka edaspidi selles valdkonnas edasi suudavad tegutseda,” rääkis Sarapuu.
Maarahva kongressil vastu võetud otsused antakse üle Eesti Vabariigi Presidendile, peaministrile ja Riigikogule. Edasine oleneb kongressi korraldajate sõnul juba nendest institutsioonidest.
i
TOOMAS REINPÕLD
