Statistikaameti infopäeval anti põhjalik ülevaade Jõgevamaa majandusnäitajatest, suhestades seda nii Lõuna-Eesti kui ka kogu Eesti näitajatega.
Analüütik Märt Leesment andis oma ettekandes „Jõgeva maakonna konkurentsivõime“ ülevaate sellest, et praegu on kehtivates arengustrateegiates välja toodud võimalike kasvuvaldkondadena põllumajandus, sordiaretus, terviseturism, puitmajade tootmine ja piimatööstus.
„Jõgeva maakonnas tegutses eelmisel aastal uue haldusjaotuse järgi 2249 majanduslikult aktiivset äriühingut ja füüsilise isiku ettevõtet, kui võtta 1000 elaniku kohta, siis Eesti keskmisele jäädakse alla,“ selgitas Leesment, tõdedes, et praegu on maakonna kõrgeim näitaja Mustvees, kuid ka see ei tõuse riigi keskmise tasemele. 95 protsenti aktiivsetest ettevõtetest on mikroettevõtted, ehk vähema kui kümne hõivatuga.
37 protsenti ettevõtetest tegeleb põllumajanduse, metsanduse ja kalandusega. Võrdluseks: kogu Eestis on sellel alal hõivatud üheksa protsenti. Kui Eestis on populaarne kaubandus, siis Jõgevamaal on see teisel kohal. Üsna vähe tegeletakse Jõgevamaal kutse-, teadus- ja tehnikaalaste ettevõtetega, seal on hõivatud vaid kuus protsenti ettevõtetest.
„Piirkonna kasvuvõimet näitab ka see, kui edukalt suudetakse ligi meelitada külalisi ja selle baasil ka uusi elanikke,“ selgitas Leesment. Paraku pole pilt väga positiivne, sest Jõgevamaal puudub korralik turismimagnet. Kui 2017. aastal majutati Eestis 3,5 miljonit turisti, siis Jõgevamaal oli turiste 19 000, kusjuures 78 protsenti turistidest on eestlased.
Suurem võimalus on Jõgevamaal potentsiaali näidata põllumajanduses, sest just 2016. aastal toodeti Jõgevamaal neli korda rohkem liha ja piima kui Eestis keskmiselt.
Paraku pole näitajad ka elatise hankimises positiivsed, sest 15-74-aastaste tööhõive määr on püsinud Eesti keskmisest madalamal. Ka sissetulekud püsivad keskmisest madalamal. „Leibkonnaliikme kulud olid ligi 700 eurot madalamad kui mujal Eestis,“ selgitas Leesment, et kui palk püsib madalamal, jäävad ka kulutused madalaks.
KERTTU-KADI VANAMB
