Pole veel kuigi palju aega tagasi kui Eestis levis kogu riiki hõlmav sigade Aarika katk, mille tulemusena suleti hulgaliselt seafarme ja hävitati tuhandeid sigasid. Möödunud nädala avastas Veterinaar- ja toiduamet plaanilise proovivõtmise käigus Lääne-Virumaal Vinni vallas Aravuse külas asuvas kalakasvanduses kalade verelookeorganite infektsioosse nekroosi tekitaja.
See haigus ei kujuta ohtu inimese tervisele, küll aga toob kaasa majandusliku kahju kalakasvatajatele. Veterinaar- ja Toiduamet kehtestas haiguse leviku tõkestamiseks Aravuse kalakasvatusele kuni uuringu tulemuste selgumiseni esialgsed piirangud. Kalade vereloomeorganite infektsioosne nekroos on vikerforellil ja teistel lõhelistel esinev, enamasti noori lõhelisi kahjustav viirushaigus. Vanemad kalad surevad harva, kuid viirus nakatab igas vanuses kalu nakatatud kalad jäävad viirusekandjateks.
Haigest kalast viirust hävitada ei saa, vaid sellest vabanemiseks tuleb kogu kalakasvanduse kalad hukata ja uutega asendada. Sellist kalade viirushaigust on diagnoositud mitmel pool maailmas, sealhulgas Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas, Kaug-Idas, Venemaal Karjalas ning Soomes. Taudistunud kalakasvanduse kalu on lubatud tappa inimtoiduks, tingimusel, et neil puuduvad taudile viitavad kliinilised tunnused ja patoloogilised muutused.
Veterinaar- ja Toiduameti loomatervishoiu, loomakaitse ja söötade osakonna juhataja Harles Kaup lausus, et täiendavat infot Aravuse kalakasvanduses avastatud taudi kohta hetkel ei ole. „VTA lepingupartner Maaülikool teeb epidemioloogilist uuringut ja kalakasvandusele seatud kitsendustest on teada antud,“ selgitas Kaup, lootes, et esimesed Maaülikooli tehtava uuringu tulemused ilmselt selguvad käesoleval nädalal. VTA osakonnajuhataja sõnul Jõgevamaal tegutsevat Härjanurme kalakasvandust ja Rutikveres tegutsevat kalakasvandust see taud ei ohusta, sest Aravuse kalakasvanduse näol on tegemist Kunda jõe vesikonnas tegutseva kalakasvandusega, mis suubub merre.
Harles Kaup kinnitas, et Jõgevamaa kalakasvatustel puudub põhjus kartuseks, et see taud kuidagi nende kalakasvandust võiks ohustada. Kaup lubas, et nad kindlasti uurivad ka jõgedes elunevaid lõhelisi ning selgitavad välja, kas see taud võiks ka jõgedes vabalt elunevaid lõhelisi puudutada. Osakonnajuhi sõnul erikontrolle kalakasvandustes tegema ei hakata ja ka Aravusel avastati taud plaanilise proovivõtmise käigus. Kaupi sõnul on kalameestele teada, et ristsaastumise ohud kehtivad kõigi haiguste puhul ja ta usub, et kalamehed on nende ohtudega kursis.
TOOMAS REINPÕLD
