Jõgevamaa kultuuritöötajatel on tore traditsioon, mis viib meid kord aastas reisile mõnda Eesti maakonda, et tutvuda sealse kultuurielu korralduse ja kogemustega. Varasematel aastatel oleme käinud Pärnumaal ja Kihnus, Läänemaal ja Vormsil, Viljandimaal, Saaremaal, Põlvamaal.
Seekordne reis viis meid Ida-Virumaale. Rahvakultuuri Keskuse Ida- Virumaa spetsialist Erika Kõllo ja Jõgevamaa rahvakultuurispetsialist Pille Tutt panid kokku asjaliku kahepäevase programmi, mis võimaldas tutvuda nii rahvamajade, suurte kultuurikeskuste kui ka väikeste seltsimajade tööde ning tegemistega.
Külas Kukruse polaarmõisas
28. septembri külmal ja tuulisel hommikul alustasime oma selleaastast reisi. Esimene peatuskoht oli Jõhvi seltsimaja, kus kohtusime Jõhvi kultuurijuhi Anne Uttendorfiga. Kohtumisel saime väga hea ja ülevaatliku pildi Jõhvi kultuurielu korraldusest, mitmete organisatsioonide koostööst, suurematest ja väiksematest kultuurisündmustest.
Edasi saime erakordse võimaluse külastada ja tutvuda Kukruse Polaarmõisaga, mille avamispäevaks oli plaanitud 1. oktoober. Kohtla vallavanem Etti Kagarov andis ülevaate mõisa restaureerimistöödest ja valla kultuurielust. Ta jagas ka lahkelt oma kogemusi projektide kirjutamisest ning fondidest toetuste küsimisest. Soovitan kõigil Kukruse Polaarmõisat külastada, seal on väga vahva ja tore ekspositsioon! Külastajal avaneb võimalus uurida polaaralasid ja otsida Sannikovi maad. Edevamad saavad riidekambris parunite ja parunesside riideid ning aksessuaare proovida.
Kohtla-Järve kultuurikeskuses andis Aivar Varinurm suurepärase ülevaate selle igapäevatööst ja suursündmuste korraldamisest. Kohtla-Järve kultuurikeskuse hoone, mis valmis 1952. aastal, on omaette vaatamisväärsus! Maja on ehitatud neoklassitsistlikus stiilis, ruumides on säilitatud ajastu interjöör. Suures ja uhkes majas töötab palju huviringe lastele ja täiskasvanutele, eestlastele ja venelastele. Loomulikult toimub nii suures majas väga palju kultuurisündmusi, omanäolisematest jäi meelde rahvusvaheline ooperilauljate festival lastele ja noortele, autorilaulude festival (autorid ise esitavad oma loomingut), vanade seltskonnatantsude festival.
Lüganuse traditsioonid
Lüganuse rahvamajas võttis meid vastu lahke perenaine Elga Saluvee, kes kõneles Lüganuse valla traditsioonilistest sündmustest ja kultuurielust. Lüganuse rahvamajas tegutseb üks eesti vanimaid segakoore. 1931. aastal toimus Lüganusel esimene oma laulupidu. Selle 80. aastapäeva on kavas pidada 2011. aastal — loomulikult laulupeoga!
Maidla rahvamajas kohtusime Maidla valla abivallavanema Enno Saaremetsaga, kes tutvustas meile oma valla kultuuritöö korraldust. Maidla rahvamajas puudub juhataja, kõik valla sündmused korraldatakse selleks loodud toimkonnaga. Vestlusringis arutasime sellise kultuuritöökorralduse plusse ja miinuseid.
Õhtul jõudsime Kohtla-Nõmmele, kus kohtusime sihtasutuse Kaevanduspark-Muuseum juhatuse esimehe Ain Luukiga, kes tutvustas sihtasutuse töid ja tegemisi. Koos vaatasime videomeenutust viimasest (väga) talvisest Tuhamägede tantsupeost. Öö veetsime Kaevanduspark-muuseumi hostelis.
29. septembri hommikul tutvusime Kohtla-Nõmme rahvamajaga. Tore, et nii väikses vallas tegutseb aastaid meeskoor “Kaevur”, mis on asutatud 1956. aastal.
Majas tegutseb aktiivselt ajalooring, kes talletab Kohtla- Nõmme ajalugu ja inimeste mälestusi.
Mäetaguse vallas võttis meid vastu särav Mare Taar, kes rääkis meile Mäetaguse Huvikeskuse tööst, tutvustas valla traditsioonilisi ja uusi kultuurisündmusi. Viimane uus ja vahva ettevõtmine oli konkurss Mäetaguse Moos. Huvikeskusest läksime edasi Mäetaguse mõisa härrastemajja ja tutvusime seal ruumides korraldatavate sündmustega. Astusime läbi ka Jäägrimuuseumist, kus rääkisime ühises vestlusringis rahvamajade seaduse vajalikkusest ning lõpuks poseerisime koos karuga ühispildi tarvis.
Iisaku – noortebändide kasvulava
Kui meie Iisaku rahvamajja jõudsime, oli Memmede rahvatantsuring juba oma tundi alustanud. Rahvamaja juhataja Merle Pikhoff võttis meid vastu tumepunaste mahlaste õuntega. Õuna haugates tutvusime Iisaku rahvamaja elu- oluga ja tähtsamate kultuurisündmustega. Üllatusega saime teada, et Iisaku rahvamaja on noorte bändide kasvulava – hetkel tegutseb seal lausa kolm noorteansamblit. Iisaku rahvamaja vastas köitis meie tähelepanu väga ilus, tiibklaveri kujuga laululava.
Rahvamajast saadeti meid edasi Iisaku muuseumi, kus oli palju harivat kuulamist, vaatamist, uudistamist. Hetkel oli üleval näitus „Iisaku muuseum 35”. Soovitus taas kõigile – minge vaadake – hästi läbi mõeldud ja huvitav ekspositsioon meie endi elu-olust läbi aegade. Ja kindlasti paluge endale kõnelema Juta Reest!
Avinurme kultuurikeskuses kohtusime Toomas Tikerperiga, kes tutvustas valla suuremaid sündmusi, oma maja ringide tööd. Kultuurikeskus on multifunktsionaalne: seal on ruumid vallavalitsusele, RMK kontor, ujula. Kõige huvitavam oli fakt, et kultuurikeskuses töötab täiesti elujõuline maakino. Avinurme Puiduaida pererahvas võttis meid soojalt vastu, saime imetleda maja interjööri ja loomulikult uudistada ning osta puidust valmistatud käsitööesemeid.
Ja kui te kunagi Avinurme satute, käige kindlasti läbi Avinurme Elulaadikeskusest, kus toimuvad pidevalt huvitavad õpitoad ja töötoad, kus saab omandada või täiendada oma käsitöö tegemise (ka söögitegemise) oskust. Elulaadikeskuse teisel korrusel on Avinurme käsitöölisi ja kodukohta väärtustav näitus „Puust sündinud elu”. Kel huvi, võib infot Elulaadikeskuse tegemiste kohta hankida nende kodulehelt.
Suur tänu kõigile Ida- Virumaa kultuuritöötajatele, kes meid lahkelt vastu võtsid ja oma teadmisi ja kogemusi jagasid! Lõpetuseks Mäetaguse valla kultuurijuhi Mare Taari sõnad: “Kultuur peab särama! Ilma kultuurita ei märka meid keegi. Me kõik vajame isetegemise rõõmu või kuulaja-vaataja naudingut.”
i
KEIU KESS, Puurmani spordi – ja kultuurimaja direktor
