|
Möödunud laupäeval Tartus Athena keskuses toimunud vastuvõtul tunnustas haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas 31 aasta õpetaja tiitli pälvinud pedagoogi. Jõgevamaalt käis aukirja, tänumärki ja reisibüroo kinkekaarti vastu võtmas Jõgeva Muusikakooli solfedžo- ja lauluõpetaja Ingrid Orgulas. |
Ingrid Orgulasel on tegelikult kaks töökohta: ta on ka Siimusti Lasteaed-Algkooli muusikaõpetaja.
„Ma ei saa öelda, et ühes koolis oleks parem või lihtsam õpetada kui teises. Need koolid on lihtsalt erinevad ja täiendavad minu jaoks teineteist,“ ütles Ingrid Orgulas.
Enda sõnul ei tahtnud ta lapsepõlves üldse õpetajaks saada. Isegi Tartu Õpetajate Seminari õppima minnes tal veel sellist kavatsust polnud. Aga siis saadeti Ingrid pikale praktikale praegu Tartu Kunstigümnaasiumi nime kandvasse kooli ja saatuse tahtel jäi selle kooli muusikaõpetaja just sel ajal haigeks. Nii osutuski Ingrid ühtäkki olevat ihuüksi klassi ees, kus tal ilma igasuguse juhendamiseta tunniandmisega hakkama tuli saada. Siis tabaski ta end esimest korda mõttelt, et õpetajaamet võiks talle isegi sobida.
Seda ametit ongi ta seminari lõpetamisest möödunud 15 aasta jooksul pidanud, aga ühe üsna pika vaheajaga. Vahepeal läks ta nimelt aastaks USAsse lapsehoidjaks ja sealt võttis ette veel teekonna Iirimaale, kuhu jäi kolmeks aastaks.
„Tuli lihtsalt selline hetk, mil töökoormus Jõgeva Gümnaasiumis suureks läks ja ma tundsin, et kui ma samas vaimus jätkan, siis avastan neljakümneseks saades, et ma pole peale laste õpetamise midagi muud teinudki,“ põhjendas Ingrid oma toonast võõrsile minekut.
Viis välismaal veedetud aastat andsid talle teadmise, et kui vaja, saab ta igal pool ja kõigega hakkama. Tänu sellele teadmisele pole tal kunagi hirmu ühegi uue ettevõtmise ees. Reisipisik jäi talle ka sellest ajast külge, nii et paar korda aastas katsub ta ikka Eestist kaugemal käia. Aga püsivalt tahab ta elada siiski Eestis.
„Siin on mu juured, siin on kultuur, mille keskel ma olen kasvanud, ning siin tehakse nalju, millest ma kohe aru saan,“ ütles Ingrid.
Neljast kaks
Kodumaale naastes tõmbaski Ingrid käima ühe uue asja: 2004. aastal hakkas Jõgeva Muusikakoolis tema juhendamisel tegutsema laulu- ja mängukool, millest nüüdseks on välja kasvanud muusikakooli huviõppe lauluosakond. Ingrid juhendab ka muusikakooli neljandat aastat tegutsevat mudilas- ja teist aastat tegutsevat lastekoori.
Mudilaskoori juhendab Ingrid ka Siimusti algkoolis. Lisaks sellele on ta Siimusti koolis koos teiste õpetajatega lavale toonud mitu muusikalist lastelavastust. Neis teeb tavaliselt kaasa peaaegu kogu koolipere. Ingridi kui koorijuhi tööd iseloomustab järgmine fakt: nelja Jõgevamaa mudilaskoori hulgas, kes mullusele üldlaulupeole pääsesid, olid mõlemad Ingridi juhendatavad mudilaskoorid.
Küsimusele, kuidas tal nii väikesed lapsed nii hästi laulma panna õnnestub, vastas Ingrid, et eelkõige mängu abil.
„Nii väikesed lapsed arenevad kõige paremini mängides. Ja kui ma tunnis nendega kaasa mängin ja kaasa itsitan, siis ei tundugi neile õppimine teab kui tõsine töö, mida karta tuleks,“ ütles Ingrid Orgulas. „Loomulikult toetun ma, nagu teised muusikaõpetajadki, klassi või rühma tugevamatele lauljatele, sättides neid nõrgemate vahele — aga muidugi nii, et ei ühed ega teised sellest aru ei saa. Laste endi loovust püüan ka võimalikult palju ära kasutada: tihti nuputame koos lastega välja täitsa uusi laule ja pillilugusid ning kanname neid siis ka ette. Seegi aitab lastel paremini muusikaga sinasõbraks saada. Kõige tähtsam on aga ikkagi vahetu kontakt lastega: nad tuleb panna nautima seda, mida nad teevad.“
Koorilaulja saab igaühest
Ingrid usub kaljukindlalt, et iga lapse saab panna laulma — kui laps seda ainult ise tahab. Soololauljat igaühest muidugi ei saa, koorilaulja küll. Ainult mõnel võtab koorlauljaks saamine natuke rohkem aega. Seda suurem on siis lapse enda ja õpetaja rõõm, kui pikka aega otsitud „oma hääl“ lõpuks leitakse!
Ingridi õpilaste koolivaheaeg on juba kolmel aastal alanud elamusliku külaskäiguga Pööra külla, kus on Ingridi ja teisegi muusikakooli õpetaja Eha Niglase kodu. Esimesel aastal käis Pööral ainult muusikakooli mudilaskoor, teisel aastal ka Siimusti kooli mudilaskoor ning tänavu juba kolm koori, sest vahepeal oli muusikakoolis lastekoor moodustatud. Pööral lauldakse, süüakse pannkooke ja rakendatakse jälle oma loovust: ülemöödunud aastal kaeti Ingridi kodus maalingutega suuri kive, möödunud aastal üks sein, tänavu aga maaliti kirjuks kände: väiksemad said lapsed koju kaasa, suuremad jäid Ingridi kodu kaunistuseks.
„Mul on elus kõvasti vedanud,“ kinnitas Ingrid. „Loomulikult olen kokku puutunud ka selliste laste, kolleegide ja lapsevanematega, kellega ma kohe ühist keelt pole leidnud, aga üldiselt on mind küll ümbritsenud ainult head inimesed — nii suured kui ka väikesed. Mu vanemad on lasknud mul alati ise oma asju otsustada, kolleegid on andnud mulle väga head nõu ja tagasisidet ning paljusid neist võin ma suisa oma sõpradeks pidada. Ja lastega on mul ka vedanud: neid on enamasti lihtne sütitada ning endaga kaasa mõtlema ja tegutsema panna.“
Aasta õpetaja tiitli kohta ütles Ingrid, et eks see muidugi meeldiv ole, kui su tööd märgatakse ja tunnustatakse, aga samas tundis ta end ministri vastuvõtule kogunenud seltskonnas natuke liiga noore ja algajana.
„Seal oli ju minuga võrreldes väga palju teenekamaid pedagooge, kellel õpikuidki ilmunud,“ ütles Ingrid.
„Ega need Ingridi õpikudki tulemata jää,“ ütles seepeale Jõgeva Muusikakooli direktor Merike Katt. „Alailma tuleb ette, et kui Ingrid oma õpilastele sobivat laulu ei leia, siis kirjutab selle ise. Kui ta ükskord aega võtaks ning need laulud korralikult kokku koguks ja ära noodistaks, siis olekski tore laulik valmis.“
i
RIINA MÄGI
