Juba mitmendat aastat järjest sai Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja eestvõttel teoks avatud farmide päev. Sel puhul avas eile 10 farmi viies maakonnas oma uksed 700 õpilastele 16 koolist. Koolilapsi võeti vastu ka Torma POÜ piimafarmis.
Tormasse saabunud Luunja keskkooli 4.a klassi õpetaja Ly Rootslane lausus, et Torma Põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili on tema endise õpilase vanaisa. „Me saime toreda pakkumise ja otsustasime selle ära kasutada, sest pole kunagi varem saanud oma jalga piimafarmi ukse vahele. Ma lubasin lastele ehedat laudalõhna ja keelasin neil bussist väljudes kätt nina ette panna,“ rääkis nooruke õpetajanna.
Lastel tuli lisaks lauda külastamisele ka Ahto Vili esitatud küsimustele vastata. Mõned vastused läksid suhteliselt täppi, ehkki selleks andis küsija ka piisavalt vihjeid. Ly Rootslane arvas, et eks õiged vastused öeldi laste poolt välja rohkem vihjete alusel, kuid märkis samas, et üht-teist lapsed siiski põllumajandusest teavad. Pealegi ei ela kõik lapsed linnas ja on maaeluga kokku puutunud.
Maaelu tuleb lähemale
„Kuid mõni laps on reaalse elu suhtes üsna sinisilmne ega mõtle, kuidas näiteks piima saadakse. Tema jaoks on pood see koht, kust piima saab. Laudas käimise tulemusena saavad ka sellised lapsed teada, kust piim tuleb, ja seetõttu on farmi külastamisest ka praktiline kasu.“
Mustvee kooli kolmanda ja neljanda klassiga kaasas olnud õpetaja Ly Zavatski kinnitas, et mõnede laste lähisugulased kasvatavad veel praegugi loomi. „Ühe poisi tädil on lausa lehmad, lambad ja kanad olemas. Üldiselt pole praeguse aja lapsed farmidesse sattunud ja loomi lähemalt näinud. Olen isegi esmakordselt niisuguses laudas, kus loomad on vabapidamisel. Lapsed on siin nähtust ja kuuldust positiivselt meelestatud ja ütlesid, et tahaksid uuesti tagasi tulla. Lapsed said teada, et selles laudas on üle 500 lüpsilehma, keda talitajad nime- ja nägupidi tunnevad. Samuti oli huvitav teada saada, et farmi elu põhineb arvutitel, mis fikseerivad kõik laudas toimuva. Lastele meeldis ka piima degusteerimine. Maitse järgi tuli otsustada, millise rasvaprotsendiga piim kõige parem on. Enamasti meeldisid aga neile ikkagi vasikad. Päris kindlasti on see õpetlik ja tore päev laste jaoks,“ kinnitas Ly Zavatski.
Torma farmi juures esitletud rekordlehm Eeli on sündinud 2005. aastal ja on oma elu jooksul andnud 133 tonni piima. Eeli kõrgeima laktatsiooniperioodi toodanguks oli 15 133 liitrit piima. Eesti viieteistkümne kõrgema piimatoodanguga lehmade hulgas on neli lehma Torma POÜ loomad.
Ahto Vili lausus, et kõigi nende aastate jooksul, mil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda avatud farmide päevi on korraldanud, on nemad sellel osalenud. POÜ juhi sõnul on tema jaoks eriliselt rõõmustav, kui lapsed praegusel ajal piima joovad, sest just nii omandab inimese organism kõige paremini kaltsiumi. Ta tõdes samas, et piima kohta on arvamusi avaldatud n-ö seinast seina, alates sellest, et piima ei tohi üldse juua, kuni selleni, et piim on tervisele väga kasulik.
„Mina olen kogu elu piima joonud ja joon seda hea meelega praegugi. Arvan, et piima ümber loodud negatiivne kära on lihtsalt üles puhutud. Ma pole küll selles osas spetsialist, aga olen kindel, et loomne valk on inimese tervisele väga kasulik. Mina soovitan eriti just lastel piima juua, sest see tagab terved hambad ja tugevad luud,“ rääkis Vili.
Kõrge toodangu alused
Praegu on Torma POÜ laudas umbes 600 lüpsilehma ja sama palju noorloomi ehk vasikaid ja mullikaid. Farmis töötab kokku umbes kakskümmend inimest. Küllap tundub nii mõnelegi, kes mäletab veel omaaegseid koduseid lautu, et tänapäevased ilmaoludele väga avatud laudad on külmad.
Ahto Vili väitis aga, et mida rohkem õhku, seda tervislikum elukeskkond loomal on. Looma jaoks on oluliselt halvem, kui õhutemperatuur ulatub üle kolmeteistkümne plusskraadi. Looma heaolu on väga oluline, et tema toodangunäitajad oleksid kõrged.
„Et veelgi rohkem piima saada, tuleb mõelda sellele, kuidas pikendada loomade eluiga. Kui mõni loom elab siinse konkreetse näite põhjal kolmeteistkümneaastaseks, siis keskmine vanus on praegu 2-3 laktatsiooniperioodi. Kui looma õigesti sööta, luua talle elamiseks soodsad tingimused, püüda vältida stressi, siis kokkuvõttes tagab see suurema piimatoodangu,“ rääkis Vili.
Farmijuhi sõnul on praegusel hetkel kogu Eestis piimatoodangu suurendamisel takistuseks hoopis väike piima ümbertöötlemise suutlikkus. Eestis toodetakse umbes 2000 tonni piima päevas, millest 600-700 tonni viiakse iga päev riigist välja. Eelmise riigikorra ajal võttis ainuüksi Põlva piimakombinaat päevas vastu 12 000 tonni piima, millega praegu tuleb toime 20 piimatööstust.
„Eestisse oleks vaja kahte suurt piimatööstust. Tänasel päeval on lihtsam maha müüa ühte laeva kui rekatäit kaupa, ja sellest teadmisest tuleb juhinduda ka piima tootmisel ning piimatoodete turustamisel,“ märkis Ahto Vili.
TOOMAS REINPÕLD
