Hiljuti avaldatud uuringus „Euroopa laste rasvumise seire“ leiti, et iga teine algkooliõpilane on ülekaaluline. Lõuna-Eestist osales uuringus 2699 õpilast, neist Jõgevamaalt 223, kellest poisse oli 109 ja tüdrukuid 114. Kehamassiindeksi järgi arvestades oli neist normaalkaalus 72 protsenti, ülekaalulisi oli 19 ja rasvunuid 9 protsenti.
Need ei ole pelgalt numbrid, vaid juhivad meie tähelepanu sellele, et lastele tuleb luua võimalusi liikumiseks. Sest paljuski just siit saavad alguse harjumused, mis saadavad ja mõjutavad meid kogu järgneva elu. Peamised ülekaalulisuse põhjused peituvad ikka vales toitumises ja väheses liikumises. Kui suurte linnade laste puhul on vähene liikumine lausa elustiil, siis meie maakonnas ei tohiks selline elulaad veel maad võtta.
Seda kinnitab ka statistika, kasvõi viimaste taliolümpiamängude Eesti koondise puhul, et tippsportlased sirguvad ikka maalt. Suurema liikuvuse ja füüsilise tööga, mida, tõsi küll, aina vähemaks jääb, saadakse linnalaste ees suur eelis. Meie lastel on tugevam vastupanuvõime ja üldfüüsiline põhi, tänu millele on organism heas vormis nii igapäevaelus kui tippsporti tehes.
Siinkohal peab ainult lootma, et vanemad ja vanavanemad oma lapsi ka väikelinnades ja maakohas liikumisest ära ei võõruta. Kui laste kooli ja kodu vahet sõidutamisest võib veel aru saada, siis karuteene tehakse nende treeningutele sõidutamisega. Nii jäävad lapsed passiivsemaks, kui nad peaksid oma loomulikuks arenguks olema, ja ka kõige tugevam treening kaotab sellisel juhul oma mõtte. Rääkimata siis veel lootusest spordis heade tulemusteni jõuda.
