Teisipäeval kogunesid Jõgevale ühistranspordikeskuste esindajad üle Eesti. Esindatud olid kõik maakondliku ühistranspordi korraldajad ja arutati mitmeid sellega seotud küsimusi. Peateemaks kujunes mõistagi kavandatav tasuta maakonnasisene bussisõit.
Jõgevamaa ühistranspordikeskuse juhataja Heldur Lääne sõnul oli tegemist esmakordse ühistranspordi korraldajate kokkusaamisega. Muu hulgas oli juttu ka hangetest ja nende korraldamisest. Kõne all oli muidugi ka majandus- ja taristuministri poolt hiljuti välja antud määrus, mis puudutab maakondliku ühistranspordi rahastamist.
Meedias pälvis seoses sellega suurt tähelepanu ühistranspordi korraldajate poolt majandus- ja kommunikatsiooniministrile saadetud pöördumine, kus paluti lisaaega jõudmaks selgusele, kas maakonna ühistransport on edaspidi tasuta või mitte. Heldur Lääne sõnul soovisid nemad kuni kolme kuu pikkust lisaaega, sest määrus jõudis nendeni liialt hilja, võttes arvesse tõsiasja, et tasuta ühistranspordile peaks üle mindama juba alates 1. juulist. Otsuse langetajaks tasuta või tasulise bussisõidu osas on maakondade omavalitsused kui ühistranspordikeskuste liikmed, sest osaliselt toimib maakondlik ühistransport omavalitsuste dotatsioonil.
„Ministri määrus on meie jaoks võta või jäta-variant. Kas me kehtestame tasuta pileti ja saame kaasa lisaraha, või teise võimalusena jätkame vanamoodi ja jääme lisarahast ilma. Maanteeameti peadirektori poolt ühistranspordi korraldajatele saadetud kirjas on öeldud, et eelistatud on piletihinna nullmäär. Praegu pakutava lisaraha näol on tegemist tänavusest riigieelarvest eraldatava summaga. Mis saab tuleval aastal, ei ole teada. Meie jaoks on liiga palju riske ja kahtlusi õhus,“ rääkis Lääne.
Tema sõnul nad ministri poolt välja pakutud ideele ei vastandu ja on nõus, et sellesse valdkonda raha juurde saada. Maakondlike bussiliinide korraldajatele peaks määruses olema rohkem otsustamisõigust jäetud. Hetkel saavad nad otsustada vaid selle üle, kas on tasuta bussiliiklusega nõus või mitte.
Bussiliiklusele makstav dotatsioon moodustab kogu kulutustest umbes 70 protsenti, ülejäänud 30 protsendist poole doteerivad omavalitsused ja pool laekub piletitulust. Lääne sõnul ei oska mitte keegi prognoosida sõidumahtusid ja busside täituvust võimalikus uues olukorras. Jõgevamaale eraldatava lisaraha summaks on lubatud umbes 300 000 eurot.
„Ma ei taha hakata ennustama, millise otsuse omavalitsusjuhid bussiliikluse kohta langetavad. Viimane tähtaeg ettepanekuga maanteeameti peadirektori juurde minna on 23. mai. Maakonna vallajuhtidel tuleb kõnealusel teemal konsensus saavutada, siin teist võimalust ei ole. Mina ei arva, et kui bussisõit on tasuta, siis sõitjate arv kasvab. Inimesed sõidavad vastavalt vajadusele praegu ja teeksid seda ka tasuta sõidu puhul.
Eelmisel kevadel, kui tasuta bussisõidu võimalusest alles rääkima hakati, tegime me küsitluse, kus muu hulgas uurisime, mida arvavad inimesed tasuta sõitmise võimalusest. Umbes 60 vastanutest arvas, et sel juhul hakkaksid nad bussiga rohkem sõitma kui praegu. Kui meie vallajuhid otsustavad tasuta bussisõidu kasuks, siis tuleb mõelda, mismoodi seda täpsemalt korraldada ja asju ühiselt ajada,“ arutles Heldur Lääne. Tema sõnul on tähtis, et inimesed ka tasuta sõidu puhul ennast sõitjana registreeriksid. Kui inimene sõidab bussiga kuus ühe korra, siis pole ju mõtet kahe euro eest endale kaarti soetada, seetõttu peaks paberpileti võimalus alles jääma. Oluline on, et busside kasutamise kohta märk maha jääks ja selle statistika põhjal bussiliine reguleerida saaks.
„Ma ei taha omavalitsusjuhte otsustamisel kuidagi survestada, aga kinnitan, et esimesel võimalusel pärast otsuse tegemist teeme selle ka maakonna elanikele teatavaks,“ lubas Heldur Lääne.
TOOMAS REINPÕLD
