Arvan, et kõik mäletavad oma kooliajast neid tunde, kus õpetaja antud kodune töö sootuks ununes ja meelde tuli see alles siis, kui pedagoog palus oma vihikud-õpikud avada.
Jah, minul juhtus selliseid olukordi paaril üksikul korral ning mäletan seda ebameeldivat tunnet siiani. Mulle meeldib mõelda, et ma olin hea ja kohusetundlik õpilane, kes ülesanded õigeks ajaks ära tegi. See sama ebameeldiv tunne tuletas end taas meelde neljapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil.
Jõgeva maakonda külastanud proua president käsitles oma ettekandes mitmeid teemasid, üheks olulisemaks erivajadusega inimesed, nende kuulumine ühiskonda ja neile vajalike teenuste loomine, et ka nemad saaksid täisväärtusliku kodanikuna igapäevatoimetusi teha ega peaks oma tervise tõttu olulisest kõrvale jääma.
Ent hetkel, mil president vaatas volikogu liikmete poole ja lausus, et ta kuulaks meeleldi, mida volikogu on selle aja jooksul teinud, valdas poolt laudkonda seesama ebameeldiv tunne, et äkki õpetaja – siinkohal siis president – küsib, mis tehtud, ja võib-olla ei oskagi kõiki tegusid kohe ette kanda. Kohmetunud nägudest ja õrnadest ebalevatest muietest võis lugeda üht: kodune töö on tegemata, kuid keegi üles tunnistada ka ei julge.
Sada päeva ammu täis
Ajakirjanike ja ühiskonnas toimuva pingsate jälgijatena anname uuele valitsusele, presidendile ja ka kohalikele omavalitsustele 100 päeva, et end tõestada, mõtted paika panna, meeskonnad kinnitada ja tööle asuda. Valdade liitmise 100 päeva on tänaseks täis saanud ning aeg on teha kokkuvõtteid, kuidas on läinud, mida on tehtud. Hea oleks olnud seda teha presidendi ees, tõestades, et vallas käib pidev töö parema kodupaiga nimel.
Viimasel ajal tundub, et hea on peituda liitmise vabanduste taha, sest see vabastaks just kui vastutusest ja kohustusest midagi teha. Hea on pugeda vabanduste taha, et tegelikult on veel raske, päris täpselt ei tea. Andke aega atra seada, me oleme selles liitmises ju esimest korda. Need vabandused töötavad lühikest aega ja kaotavad aja möödudes usutavuse, eriti kui volikogus istuvad inimesed, kes teavad hästi, mida nende valla inimesed neilt ootavad, mida tuleb nende heaks ära teha. Ka president sõnas oma istungi kõnes, et mõistab, kui veel on raske, kuid tegudele peab asuma.
Üks põletavamaid teemasid on hetkel Jõgeva põhikooli ehitamine. Kusjuures, võimla ehitamiseks raha ei jätku ja seepärast seda praegu välja ei arendata. Nõukogude ajast pärit võimla jääb seniks, kuni leitakse vahendid, et see korda teha. Ajal, mil räägime ülekaalulistest õpilastest ning sellest, et hädasti on vaja kasvatada tervislikumaid eluviise järgivaid kodanikke, jääb raha puudu võimla ehitamiseks, mida vajavad ka õpetajad, kes soovivad samuti paremaid tingimusi, et kasvatada lastest tervemaid kodanikke, kes väärtustavad tervislikke eluviise. Ärgem unustagem, nemad on inimesed, kes tulevikus meie käekäigu eest hoolitsema hakkavad.
Kes kuidas käitub
Ent presidendi lahkudes sattusime tunni sellesse poolde, kus arutati klassis tekkinud konflikti. Konfliktid vajavad selgeks rääkimist, sest muidu jäävad need käärima.
Kas mäletate koolitundidest aega, mil kaks klassi kõige populaarsemat poissi omavahel kiskuma läksid ja üks neist teise peale kaebas? Sellele järgnes see osa tunnist, kus õpetaja pühendas aja tüli lahendamisele, mis ülejäänud klassi tegelikult ei puudutanud. Selles pikas monoloogis kutsus õpetaja alati üles mitte kaklema, vaid omavahel paremini läbi saama. Kaks kõva kivi teadupärast head jahu ei jahvata ja ilmselt läksid need samad poisid paari päeva pärast uuesti karvupidi kokku.
Volikogu istungil arutati peamiselt kahe inimese vahel tekkinud konflikti. Arutelu, kes kuidas käituma peaks, ei tohiks olla rahvasaadikute puhul teema, mida neljapäeva õhtupoolikul arutada. Mitte olukorras, kus väikelinna on vaja uusi töökohti, et rahvas siit suuremasse linna elama ja tööle ei läheks, ja panustaks oma kodukoha arengusse, mitte ei aitaks kaasa selle hääbumisele. Mitte olukorras, kus vald vajab julgeid ettevõtjaid, kes tahaksid investeerida Jõgeva elu edendamisse. Umbusaldus, kus peateemaks oli, kuidas on õige avalikus kohas käituda ja kuidas oma mõtteid väljendada, ei sobi olukorda, kus vallavolikogu liikmetelt oodatakse tööd, mille tegemiseks nad sinna on valitud.
Pikalt väldanud koolitund lõppes sama kohmetult, nagu algas, sest toimunu suhtes ei osanud nii mõnedki liikmed seisukohta võtta. Samas on kaks nädalat aega mõtlemiseks, ehk jõuab kodutöö ülejärgmiseks nädalaks siiski ära teha.
KERTTU-KADI VANAMB, ajakirjanik
