Kahel päeval Jõgevamaal viibinud Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid pidas vajalikuks kohtuda kõigi kolme omavalitsuse volikogudega, kus lahkas oma sõnavõttudes põhjalikult Eesti ees seisvaid küsimusi nii sise- kui välispoliitikas. Selgesõnalised esinemised pakkusid mõtteainet arutluseks ja analüüsiks, milleks ongi vahel vaja tähelepanu juhtimist kõrvalt.
Jättes siinkohal kõrvale meie kolm suurt välispoliitilist vaala ehk ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO, tuleks enam süüvida siseriiklikesse päevaprobleemidesse. Presidendi sõnul väärivad siin kõige enam tähelepanu õmblusteta ühiskond, sotsiaalteenused ja laiapõhjaline riigikaitse. Neist esimese teema puhul pidas president vajalikuks toonitada, et oluline on pärast halduspiiride suurenemist mitte kaotada inimesi, kes seni on valdades aktiivselt tegutsenud ja kolmanda sektori rolli täitnud.
Kiigemetsa koolis nähtud heast töökultuurist vaimustuses olnud president rõhutas mitmel korral, et sotsiaalvaldkond valmistab meile riigis hetkel kõige rohkem muret. Eestis kurdetakse, et meil ei jätku selleks ressurssi, kuid samas liigitame ennast kõikides tabelites arenenud riikide hulka, mida me tegelikult ka oleme. President tuletas meelde, et me ei pea ennast seadma ühele pulgale Rootsi või Soomega, kuid keegi ei keela meil teha head sotsiaaltööd.
See aga tagab omakorda riikliku turvatunde, mis loob ka laiapõhjalisele riigikaitsele hoopis tugevama aluse. Kokkuvõttes oli presidendi sõnum positiivne: me oleme oma riigi arenguks teinud palju ja head tööd, kuid miski ei keela meil seda veel paremini teha. Sama kehtib ka kõikide omavalitsuste kohta. Küllap toob virgutav sõõm värsket õhku ka uue hingamise. Ka siis, kui me ise seda ei märka.
