Uuel nädalal sõidavad ajateenijad, reserv- ja kaitseväelased, kaitseliitlased, naiskodukaitsjad ning liitlasvägede sõdurid taas suurõppusele „Siil”. Peaaegu kaks nädalat vältava ürituse eel on taas paslik rääkida meie turvalisusest. Jõgevat külastanud kaitseminister Jüri Luik rääkis Vooremaale, et Eestile unelmate armee loomiseks puuduvad küll rahalised vahendid, kuid tänane kaitseväelane on sellegipoolest hea ja motiveeritud.
Suurimaks probleemiks ei pea Luik mitte rahanappust, vaid mobiliseerimise kiirust. See on ka põhjus, miks niisuguseid kogunemisi korraldatakse: sõjaolukorras tuleb tegutseda kiirelt ja läbimõeldult.
Tänases maailmas ei saa mööda vaadata küberkaitse vajalikkusest, ja kui me millegi poolest maailmas esirinnas oleme, siis see on kõik e-ga seonduv. Küberturvalisus on vaat et olulisemgi kui metsas müttamine, sest küberrünnak ohustab meid kõiki igal ajal ja igal hetkel. Möödunud aastal sattus lunavararünnaku alla kaks perearstikeskust, kellest üks maksiski nõutud summa.
Selline olukord puudutab tuhandeid inimesi, kaasa arvatud arstikeskuse patsiendid. Kaitseminister hindab ka Eesti küberturvalisust heaks, sest palju on investeeritud küberruumi kaitsele. Luik lubab, et sel aastal luuakse Eesti küberväejuhatus, mis koondab kõik meie kübervõimed ühtse juhtimise alla.
Mida aga „Siilist” ja küberturvalisusest õppida? Tasub olla kiire, tähelepanelik ja kriitikameelega. Perearstikeskused said õppetunni, et andmetest tasub koopiad teha ja neid turvalises kohas hoida.
