Möödunud nädalal avaldas Tervise Arengu Instituut maakondade tervise ja heaolu ülevaated, kus lühikesed statistilised profiilid annavad maakonniti kättesaadavate andmete põhjal valiku vastavatest näitajatest. Jõgevamaa kohta kirjas olev ei anna põhjust eriti rõõmustada, välja arvatud see, et meil on igati turvaline elukeskkond.
Tõsiasi, et ülekaalulisus murrab sisse maapiirkondadesse, iseloomustab ka meie maakonda. Sportimistingimusi on meil justkui piisavalt, kuid inimeste tervislikud eluviisid vajavad veel järeleaitamist. Sealt edasi jääme keskmise eluea poolest riigi keskmisele alla nii naiste kui meeste arvestuses. Inimeste oodatav eluiga jääb Jõgevamaal maha kahjuks nii Euroopa kui Eesti keskmisest.
Vahest kõige nukram on fakt, et oleme Eesti vanima elanikkonnaga maakond. Üle 65aastaste elanike osakaal on meil Eesti kõrgeim, moodustades koguni 22,7 protsenti. Samas on alla 14aastasi 13,5 protsenti, mis ka oluliselt madalam Eesti keskmisest. Kui eakate osakaal jaotub maakonnas võrdselt, siis noori on kõige vähem Mustvee vallas.
Ka tööhõive määr 60 protsenti on kehv näitaja, sest jääb kaugele Eesti keskmisest (71,3 protsenti). Rääkimata siis meie madalast brutopalgast, mis oli maakonnas 884, Eestis aga 1146 eurot. Ärevaks peaks tegema ka puudega inimeste väga suur osakaal, mis moodustab 22,8 protsenti elanike üldarvust. See on koguni poole kõrgem Eesti keskmisest. Terviseuurijad on arvamusel, et just vanemaealiste ja puudega elanike suur osakaal on need näitajad, millega tuleks tõsiselt tegelda. Nii seab see aruanne ka meie kolme omavalitsuse juhtide ette tõsised ülesanded, et Jõgevamaa oleks mitte ainult turvaline elupaik, vaid et siin oleksid populaarsed tervislikud eluviisid ja et me ka heaolu poolest teistele maakondadele järele jõuaksime.
