Jõgevamaa Koostöökoda, Leader-meetme kohalik maakonnapõhine MTÜ vormis tegevusgrupp, sai teisipäeval toimunud vastvalitud juhatuse esimesel koosolekul endale uue juhatuse esimehe. Sellesse ametisse valiti Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esindaja Liia Lust.
Eestis alates 2006. aastast rakendatud Leader-meetme koostöögruppe on kokku 25, nii mõneski maakonnas mitu. Jõgevamaa Koostöökoda ei olnud kohalikest tegevusgruppidest küll esimene, aga tekkis siiski esimeste hulgas. Leader-programmi, mis on Euroopas tegutsenud 1991. aastast, üldine põhimõte on kolme sektori ‒ ettevõtluse, kolmanda sektori ja kohalike omavalitsuste ‒ poolt ühiselt loodav ja elluviidav kohalik arengustrateegia.
Koostöökoja tegevjuhi Aive Tamme sõnul on kojal sadakond liiget üle Jõgevamaa, nende hulgas nii MTÜ-sid, ettevõtjaid kui KOV-e.
Maaeluministeerium kinnitab kohaliku grupi välja töötatud arengustrateegiad ja nende poolt on ka vahendid tegutsemiseks. Praegu viiakse ellu 2. Leader-perioodi, 2015-2020. Iga aastal avatakse vastavalt strateegiale uusi meetmeid ja projekte.
„Jõgevamaa Koostöökoda ei taha siiski olla ainult raha jagav organisatsioon, kellena meid küll sageli nähakse, vaid ka arengut toetav organisatsioon,“ ütles Aive Tamm.
Arengustrateegia koostab koostöökoda ministeeriumi poolt ette antud raamistikus, kaasates mitmeid spetsialiste.
Juhatuse koosseis suurel määral muutunud
Eelmisel üldkoosolekul, mis toimus 20. märtsil, kinnitati uus juhatus. Valimiskord näeb ette, et piirkonnad, keda on Jõgevamaa Koostöökojal kolm – Põltsamaa, Vooremaa ja Peipsi piirkond – valivad oma esindajad juhatusse ja üldkoosolek kinnitab need. Teisipäeval oli uus juhatus esimest korda koos. „Uutele juhatuse liikmetele tutvustati üldisi põhimõtteid ja pooleliolevaid projekte. 11 juhatuse liikmest on ainult üks olnud ka eelmises juhatuses. Kümme on uued,“ rääkis juhatuse esimeheks valitud Liia Lust.
„Kuna lõppes ettevõtlusprojektide taotlusvoor, on juhatuse esimene ülesanne komisjoniliikmete kinnitamine ja töö projektidega. Projektid vaatab kõigepealt tehniliselt üle koostöökoja kontor, siis hindamiskomisjon ja alles seejärel esitatakse need PRIA-le. PRIA menetleb neid vastavalt oma protseduuridele. Lõplik otsus tuleb alles nelja kuu jooksul pärast taotluste esitamist,“ rääkis Lust eelseisvast tööst. Seekordses taotlusvoorus olid üldprojektid ja ettevõtluse ühisprojektid.
„Meetmed on meil strateegias kogukondade ühistegevus, ettevõtluse ühistegevus, ettevõtluse investeeringud ja kogukondade investeeringud. Ja nii igas piirkonnas. Ja siis veel maakondade ühisprojektid.
Leader-meetmes saavad seni toetust taotleda maapiirkondade ettevõtjad. Ka kuni 4000 elanikuga linnad ja vallasisesed linnad on seni olnud abikõlbulikud. Kuni käesoleva meetme lõpuni ei kvalifitseeru seega Jõgeva ja Põltsamaa ettevõtted. Aga järgmisest perioodist, alates aastast 2020, on need ka abikõlblikud,“ tutvustas ta peagi muutuvat olukorda.
Koostöökoja tegevjuht Tamm rääkis, et koda on praegu põnevas situatsioonis, sest juhatuse liikmed vahetusid peaaegu täielikult. Selle põhjuseks on punkt MTÜ põhimääruses, mis sätestab, et juhatuse liige saab olla kaks valimisperioodi järjest. Eelmise juhatuse liikmetel sai see aeg tänavu täis. Ainukesena jätkab endistest liikmetest Ülvi Nool.
Maakond omab väärtust
„Ma arvan, et maakondlikkus on ikka väärtus omaette,“ põhjendas juhatuse liikmena tegutsemist Jõgevamaa maakondlike organisatsioonide esindaja Heldur Lääne. „Maakondlikest asutustest on alles jäänud vaid koostöökoda ja JAEK. Ka ühistranspordikeskuste lepingud on veel umbes kuus aastat maakondlikud. Aga ükskord võib-olla tuleb küsida, et mis asi see Jõgeva maakond on. Seda väärtust tasuks ikka hoida ja koostöökoja süsteem on väga korralikult käima lükatud masinavärk. Patuasi oleks, kui see nüüd ripakile jääks. Siin peab kohe tõsiselt kaasa lööma. Teemadevalik, millega koostöökoda tegeleb, on väga lai. Üks eesmärk on kindlasti toetada elu ja tegevust maal,“ rääkis ta.
Eelmisest koosseisust juhatuse liikmena jätkava Ülvi Noole kindel soov on, et projektide hindamiskriteeriumid saaks üle vaadata. „Eelmisel aastal tuli väga palju negatiivset tagasisidet. Hindamiskriteeriumid ei tohiks olla nii umbmäärased ja mitmeti mõistetavad. Alustasin seda teemat mullu ja tahaksin selle lõpuni viia, usun, et see on kõigi jaoks mõistlik. Aga on nii, et alles siis, kui ollakse hindamisprotsessis sees, saadakse aru, kui keeruline see on. On sõnastusi, mille puhul on piire raske määratleda, näiteks kas vastab vähesel määral või vastab peaaegu. Tahaks sellised kohad eeskirjadest ära kaotada.“
Info:
Jõgevamaa Koostöökoja uue juhatuse liikmed:
Peipsi piirkonna MTÜde esindaja Krista Pint
Peipsi piirkonna KOVde esindaja Katrin Rajamäe
Peipsi piirkonna ettevõtjate esindaja Jaanika Kalling
Põltsamaa piirkonna MTÜde esindaja Vaike Niklus
Põltsamaa piirkonna KOVde esindaja Kristi Klaos
Põltsamaa piirkonna ettevõtjate esindaja Lembit Paal
Vooremaa piirkonna MTÜde esindaja Rainis Poll
Vooremaa piirkonna KOVde esindaja Aare Olgo
Vooremaa piirkonna ettevõtjate esindaja Ülvi Nool
Jõgevamaa maakondlike organisatsioonide esindaja Heldur Lääne
Jõgevamaa Kodukandi Ühenduse esindaja Liia Lust
Juhatuse esimeheks valiti Liia Lust.
ANDRA KIRNA
