Jõgevamaa omavalitsused plaanisid oma käesoleva aasta tulubaasi mullusega võrreldes tunduvalt väiksemaks ja kõik need, kes eelarvet tehes konservatiivsed olid, veavad tõenäoliselt ka välja, näitavad senised laekumised.
Jõgeva linna finantsjuht Kaja Pärn ütles, et üksikisiku tulumaksu laekumine on plaanipärane ja mingeid ootamatusi ette tulnud ei ole.
Põltsamaa valla finantsjuhi Viida Kuusiku sõnul pidanuks tänavu kaheksa kuuga laekuma umbes 67 protsenti aasta eelarvest, laekunud on 68,6 protsenti. “Füüsilise isiku tulumaksu laekumise eelarve 2010. aastal on 19 500 000 krooni, millest on kaheksa kuuga laekunud 13 372 675 krooni ehk 68,6 protsenti. 2009. aastal laekus kaheksa kuuga 15 124 336 krooni, mis oli 11,6 protsendi võrra rohkem kui käesoleval aastal. Põltsamaa vallavolikogu poolt vastu võetud 2010. aasta konservatiivne eelarve tulumaksu laekumise osas, mis nägi ette nimetatud maksu vähenemist 12 protsenti, oli õigustatud ning selles osas praeguse seisuga alalaekumist ei ole,” lisas Kuusik.
Kaevandamisõiguse tasu 37 protsenti plaanitust
Muud tulud (vallavara müük, kohaliku tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasu, vee erikasutustasu ja saastetasu) on Kuusiku sõnul eelarves ette nähtud 2 100 000 krooni, laekumine 909 556 krooni ehk 43,3 protsenti. “Kõige suurem alalaekumine selles tulude alajaotuses on kohaliku tähtsusega kaevandamisõiguse tasu laekumine, mille eelarve 2010. aastaks on 1 810 000 krooni, kuid kaheksa kuuga on laekunud 671 622 krooni ehk 37 protsenti aasta eelarvest. 2009.aastal laekus samal perioodil 1 230 000 krooni ehk 69 protsenti aasta eelarvest. Vallavalitsuselt on Keskkonnaametile saadetud teabenõue seoses Rõstla karjääri dolokivi kaevandamisõiguse tasu alalaekumisega,” märkis Kuusik.
Senini on Põltsamaa vald Kuusiku sõnul lühiajalist arvelduskrediiti võtnud juulis Kamari järve ranna väljaehitamise rahastamiseks, kuna Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus tasub projektijärgsed kulud tagantjärele, pärast aruandluse esitamist. Tulude plaanipärane laekumine võimaldas tema sõnul krediidi augusti keskpaigaks tagastada.
Vallad linnale võlgu
Põltsamaa linn raamatupidamisosakonna juhataja Sille Epro sõnul mingit illusoorset prognoosi ei tee. “Asutused esitavad praegu majandusnõunikule lisaeelarve taotlusi. Praegu ei ole ka lisaeelarve suhtes lõplikku pilti ja sellega seonduvalt on ebaselge, milliseks kujuneb lõplik aastalõpu eelarve ja selle täitmine.”
Valdade võlgnevus linnale on Epro kinnitusel suur ja jääb valdade endi kinnitusel samasuguseks aasta lõpuni. “Pajusi vald ei lubanud enne novembri lõppu mingit laekumist, Põltsamaa vald tunnistas, et jäävad aasta viimase, so detsembri arve võlgu, sest tulud ei laeku neilegi,” rääkis Epro.
Lisaeelarvet ei plaani
Jõgeva vallavalitsuse eelarve peaspetsialisti Jana Pärna kinnitusel on tulumaksu laekumine olnud prognoositule vastav.
“Jõgeva valla tänavuse aasta eelarvesse on kaheksa kuuga laekunud 18,27 miljonit krooni üksikisiku tulumaksu, mis moodustab 69,5 protsenti tulumaksu laekumise eelarvest. Praeguse seisuga negatiivse lisaeelarve vastuvõtmist me tänavu ei planeeri,” ütles Pärn.
Palamuse vallavalitsuse pearaamatupidaja Küllu Unt ütles, et Palamuse valla eelarvesse on tänavuse aasta kaheksa kuuga laekunud 8 045 458 krooni ehk 1,089 miljonit krooni vähem kui mullu samaks ajaks. Konkreetset numbrit, kui palju tänavu 31. augustiks tulumaksu laekuma oleks pidanud, ei osanud pearaamatupidaja öelda, sest kuude lõikes on laekumised üsna erinevad. “Alati võiks rohkem olla,” oli tema lühikommentaar.
Küsimus negatiivsest lisaeelarvest võib päevakorda tõusta siis, kui paar planeeritud põhivara müüki mingil põhjusel ebaõnnestuma peaksid.
Torma vallavalitsuse pearaamatupidaja Maimu Lauringson on praegu puhkusel, mistõttu tal ühtegi numbrit polnud võimalik öelda. Küll aga selgus maksu- ja tolliameti kodulehelt, et käesoleva aasta kaheksa kuuga on vallale laekunud tulumaksu 6 395 830 krooni, mullu sama ajaga 7 032 031 krooni.
Pearaamatupidaja ei pidanud olukorda siiski katastroofiliseks, sest tänavune tulumaksu eelarve planeeritigi umbes kümne protsendi võrra väiksemana kui mullune. Ning enam-vähem niipalju, kui tulumaksu esimese kaheksa kuuga kokku saada loodeti, seda ka saadi. Seega pole hetkel Torma vallal mingit põhjust negatiivset lisaeelarvet planeerida. Pala vallavanem Jozsef Weinrauch ütles, et möödunud aastaga võrreldes on vallal tänavu esimese augusti seisuga laekunud umbes 200 000 krooni vähem üksikisiku tulumaksu, mis teeb umbes viis protsenti. “Me võtsime eelarvet tehes arvesse, et laekumisi tuleb kindlasti vähem, ning olime sunnitud oma eelarvet kärpima umbes kahe miljoni krooni võrra. Praegu tundub, et saame ilma negatiivse eelarveta hakkama,” ütles ta. Mustvee linnapea Urmas Laur ütles, et üksikisiku tulumaksu on linnale tänavu laekunud mullusega võrreldes umbes 12 protsenti vähem. Kasepää vallavanema Jüri Vooderi sõnul on laekumised tänavu plaanipärased. Puurmani vallavanem Rauno Kuus loodab, et tänavu laekub vallale plaanitust pisut rohkem tulu. “Seda hirmu küll pole, et enam laekunud raha kuhugi panna poleks,” lisas ta. Varane talv jätaks lumevangi Saare vallavanema Jüri Morozovi hinnangul on praegune seis kehv. “Sel aastal oli vaid üks kuu, mil tulumaks laekus võrreldes mullusega sajaprotsendiliselt. Minu mäletamist mööda oli see mai või juuni. Kahe aasta jooksul on tulumaksu laekumine kukkunud drastiliselt, umbes kahe miljoni võrra. Kui 2008. aastal oli see 6,8 miljonit krooni, siis sel aastal jääb see arv tõenäoliselt alla viie miljoni. Sel aastal saame planeeritust umbkaudu pool miljonit krooni vähem tulumaksu. Suures osas on see seotud tööpuudusega. Oleme oma kulutused viinud miinimumini, juba aasta alguses kärpisime oluliselt töötajate palku,” tunnistas ta. Praeguseks on Saare valla teede hoolduse raha otsas. “Kui sel aastal peaks tulema samasugune talv nagu möödunud, jäävad Saare valla elanikud küll lumevangi, sest lumetõrjeks raha lihtsalt ei jagu. Möödunud talvel kulus teede hoolduseks tavalisest kolm korda rohkem raha, kuid sel aastal eraldas riik teede hoolduse tarvis raha viis korda vähem. Nüüd tuleb loota, et ei tuleks lumerohke talv. Viiskümmend protsenti Saare valla eelarvest tuleb riigilt ning kui me valitsusele loota ei saa, tuleb loota vaid kõigevägevama peale,” rääkis vallavanem. Tabivere vallavanem Aare Aunap ütles, et see summa, mis eelarvesse sai planeeritud, on siiamaani ka laekunud. “Negatiivse eelarve tegemiseks pole veel vajadust. Oleme oma kulusid suures osas vähendanud, kõige rohkem kannatab praegu teede korrashoid. Investeerimiseks raha ei jätku ja paljud töötajad viibivad palgata puhkusel või teevad tööd tasuta. Ootan ära ka volikogu otsuse antud olukorra suhtes ja loodame ühise nõuga masupäevad lõpetada,” ütles ta.
i HELVE LAASIK TOOMAS REINPÕLD RIINA MÄGI EILI KOITLA
