Kuigi esmaspäeval oli tänavune esimene suveilm juba ära, valmistuvad põllumehed praegu siiski alles kevadtöödeks. Pikale veninud talv ei ole seniseid plaane veel sassi löönud, sest kevadekuulutajadki on kohale saabunud tavapärasest veidi hiljem. See annab veidi rohkem aega atra seada ning kevadtöödeks rahulikumalt tuure üles võtta. Sest mida edasi, seda tempokamalt kevadtööd üksteise peale kuhjuvad. See on igakevadine paratamatus, mille vastu rohtu pole.
Kogenud põllumees teab vägagi hästi, et õigeaegne kevadtöödega alustamine tagab sügisel suuremad saagid. Jõgevamaa põllumehed kavatsevad juba sel nädala alustada esimeste kevadtöödega, milleks on lägavedu ja väetisekülv. Need on esimesed ettevõtmised, millega uuele saagile alus pannakse. Samamoodi vaadatakse üle ka lume alt välja sulanud taliviljade seisukord. Esimesed vaatlused on kinnitanud, et rapsi suuremad lehed on küll öökülmadega pruuniks tõmbunud, kuid nende asemele tulevad juba uued. Üldiselt on aga taliviljad hästi säilinud. Kehvapoolsed on ainult hilisemad nisukülvid, mis mõnel pool tarvis ümber külvata.
Aga samaväärselt põllumeestega on kevade saabudes käed-jalad tööd täis ka autorehvide vahetajatel, sest auto talvised „jalanõud“ tuleb loetud nädalate jooksul suviste vastu vahetada. Mida pikemaks talv venib, seda lühemaks jääb tööperiood. Nii tekkivad pikad järjekorrad kliendile ja pikad tööpäevad rehvivahetajale. Kuid kokkuvõttes on need rutiinsed tegevused, mis vaid kinnitavad igal aastal korduvat: kevad tuleb peale vääramatu jõuga.
