Reedel külastas Jõgeva maakonda Eesti Olümpiakomitee ja kultuuriministeeriumi spordiosakonna üheksaliikmeline delegatsioon. Tegemist oli EOK tutvumiskäiguga, mille raames külastatakse sel kevadel kõiki maakondi. Jõgevamaa oli selles nimekirjas kuues. Nende visiitide eesmärk on saada teada, milline on spordi olukord maakondades ja omavalitsustes pärast möödunudsügisest haldusreformi.
Jõgeval käinud delegatsiooni eesotsas olid EOK peasekretär Siim Sukles ja liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi. Vabariigi kultuuriministeeriumi esindas spordi asekantsler Tarvi Pürn ning delegatsiooni kuulus ka Eestimaa Spordiliidu Jõud peasekretär Tarmo Volt. Jõgeva vallavalitsuse saalis toimunud ümarlaual maakonna spordiliidu Kalju juhatuse ning omavalitsusjuhtidega anti külalistele kõigepealt ülevaade Jõgevamaa sportlikust hetkeseisust. Seda tegi Kalju tegevjuht Uno Valdmets.
Eelkõige tutvustati külalistele maakonna võistluskalendrit, seda nii noorte kui täiskasvanute osas. Anti ülevaade spordibaasidest, mille pärast ei ole Jõgeval põhjust piinlikkust tunda. Iseasi, kas kõik numbrid ka nii ilusad on, nagu esmapilgul paistavad. Nagu ka Valdmets ise rõhutas, on maakonnas kirjade järgi küll 13 kergejõustikustaadioni, kuid tegelikkuses väärib staadioni nime vaid üks, Jõgeval asuv.
Põnevad arvud panevad mõtlema
Huvitav oli aga teada saada maakonna spordi olukorrast läbi külalise pilgu. Nimelt tutvustas Jane Kalda Spordikoolituse- ja Teabe Sihtasutusest Jõgevamaad spordiregistris kirjas olevate andmete kaudu. Mõned numbrid olid ka järjestatud, kohti oli 1.-17. ehk tabelis oli 15 maakonda ning eraldi Tallinna ja Tartu linn. Paraku on Jõgevamaa koht mitmes arvestuses ikka tabeli lõpus, vahel on meil isegi viimane, 17. positsioon.
Näiteks on maakonnas tegutsevate spordiorganisatsioonide keskmine vanus meil 13,8 aastat ning neist ühe spordiala klubid on neist koguni 62 protsenti. See on Eestis viimane number. Nagu ka klubide poolt teenitav mediaantulu 3611 eurot. Spordialade liitudesse kuulumine (41 protsenti) on Eestis 15. näitaja. Ja nii edasi.
Kutsetega treenerite keskmine vanus küünib Jõgevamaal 42,3 aastani, kuid tervelt 69 protsenti meie treeneritest ei oma selleks kutset. Vähemalt näitavat nii statistika, kuid maakonna spordirahva hinnangul ei ole see number päris õige, sest paljudel neist ei ole lihtsalt litsentsi.
Rääkides meie suurtest medalialadest (2012-2017), troonivad täiskasvanutel ülekaalukalt tipus sumo, kiiruisutamine ja maadlus, noortel järgnevad sumole maadlus ja kergejõustik. Rahalisest küljest on ju aastaid teada, et Jõgevamaa omavalitsused spordile just lahkelt rahavoogusid ei ava. Aastatel 2011-2016 panustasid meie maakonna omavalitsused sporti kokku 0,9 miljonit eurot. See moodustas 2,4 protsenti eelarvest ehk 29 eurot aastas inimese kohta.
Segaduses tahetakse selgust saada
Viimasest teemast tulenevalt tahab ka EOK selle aasta jooksul selgust saada, kuidas haldusreform spordi rahastamist mõjutanud on või mõjutama hakkab. „Käesoleva aasta jooksul peame saama ette üldpildi, kuidas spordi rahastamine paremini toimiks. Praegune aasta on keeruline ning see tuleb üle elada, vaadata, mis juhtub,“ lausus EOK peasekretär Siim Sukles. Ta avaldas siinjuures arvamust, et teistes maakondades on jätkuvalt suur tugi ja kindlustunne omavalitsuste liidu näol, aga Jõgevamaal on sellest millegipärast loobutud.
Rääkides spordi rahastamise võimalustest, toonitasid nii Sukles kui Pürn spordivaldkonna korrektset tugevust. „Spordivaldkond on tänu spordiregistrile näidanud ennast kultuuriministeeriumile usaldusväärse partnerina, mille taga on aastate pikkune süsteemne töö. Spordile on kasuks tulnud ka koostööpartner EOK näol. Näiteks kultuuril ei ole midagi sellist vastu panna,“ rääkis Sukles.
Alates tänavusest aastast on EOK oma luubi alla võtnud ka koolispordi. Suklese sõnul mitte sellepärast, et koolispordi liidus töö ei laabu, vaid et kogu Eesti sporti juhtiv EOK võiks omada ülevaadet spordist alates rohujuure tasandist. „Peame vastutama ka selle eest, mis toimub algtasandil. Me ei saa öelda, et see pole enam meie teema.“
Kõne all oli ka kehaline kasvatus koolides. Jõgevamaa gümnaasiumi spordiõpetaja Rainer Võsaste ütles veendunult, et kaks koolitundi nädalas on ilmselgelt liiga vähe.
„Teada on, et koolilaps peaks liikuma iga päev vähemalt 60 minutit, mis kinnitab, et praegune koormus on ebapiisav,“ nõustus ka Peeter Lusmägi. Teema on olnud aktuaalne tegelikult juba aastaid, aga ilmselt jutuks jääbki.
TIIT LÄÄNE
