Piimandusühistus E-Piim alustati juba mitme aasta eest ettevalmistusi, et oma toodetega Hiina turule pääseda. Ettevõtte juhataja Jaanus Muraka kinnitusel on nende vadakupulbri jõudmine sellele suurele turule E-Piimale väga oluline samm.
„See on meie jaoks väga oluline samm. Need pingutused, mis Eestis viimase 4-5 aasta jooksul tehti, et meie piimaturg Hiinasse avada, seadusandlus harmoniseerida ja lepingud allkirjastada, on nüüdseks vilja kandnud,” ütles Jaanus Murakas.
Ta on enda sõnul väga tänulik Eesti diplomaatilisele korpusele, kes on riikidevaheliste läbirääkimiste tulemusena aidanud ettevõttele Hiina turu avada. „Meil on hea meel, et juba eelmise aasta lõpus saime Hiina jaoks kaupa tootma hakata. Saadame sinna kõrge lisandväärtusega demineraliseeritud vadakupulbrit, mida valmistame Järva-Jaani meiereis. Hiinas on selle järele piisavalt suur nõudlus ning ka hind on hea.”
Piimandus Aasia turule
Vadakupulber tekib teatavasti juustu tootmise kõrvalproduktina. „Oleme arvestanud, et kui suudame kuni tuhat tonni vadakupulbrit aastas Hiina turule müüa, siis oleme rahul. See on E-Piimale igati soliidne kogus ja see ei ole kindlasti meie jaoks lagi,” rääkis Murakas, lisades, et E-Piim on ette valmistamas uue tööstuse ehitamist, mis võimaldab tunduvalt suuremas koguses piima ümber töödelda. „Praegu on kogu maailma piimandus suundumas Aasia turule. Nüüd on just õige hetk seal endale positsioon kätte võidelda ning E-Piima kaubamärk tuntuks teha. Aastaid tagasi oli paljud ettevõtjad Hiina ja Jaapani turu osas väga skeptilised, pidasid neid väga kaugeiks ja tõid esile sealsete elanike laktoositalumatuse. Nüüdseks on aru saadud, et Aasia turust mööda ei pääse, sest see määrab maailma majandust aina rohkem.
Kui meie E-piimas 4-5 aastat tagasi hakkasime Hiina turule mõtlema ja ootasime selleks ka riigipoolset abi, siis veel juustule rõhku ei pandud, sest juustu jaoks on väga hea ja stabiilne turg Jaapan. Kuid Hiinas on areng meeletult kiire ning ennustatakse, et juba lähiaastatel impordib Hiina juustu suuremas koguses kui Venemaa oma kõige parematel aegadel. Seda kogust, mille me oleme kaotanud Vene turul, on Hiina väga pikkade sammudega tagasi tegemas, ja üsna varsti minnakse tollastest Venemaa poolt imporditud kogustest mööda,” kinnitas firmajuht.
Tema sõnul on Hiina muutunud lisaks vadakuturule ka arvestatavaks juustuturuks. „Eks me üritame juustu testimise mõttes nii Hiinasse kui teistesse Aasia riikidesse müüa, aga praegu on meie peamiseks juustuturuks siiski Jaapan, kuhu müüme seda umbes tuhat tonni aastas. Tänases globaliseerunud maailmas ei ole enam kaugeid kohti. Juustukoorma saatmine Itaaliasse maksab sama palju kui juustukoorma saatmine Jaapanisse,” nentis Murakas.
„Meie suured ärikorüfeed on võtnud sellele teemal sõna ning avaldanud arvamust, et nii kaugetele turgudele Eesti toodetega minna ei tasu. Miskipärast on meil niisugune ajastu, kus pooltõed levivad kiiremini kui päristõed. Transpordile tehtavad kulutused toodete Aasia turule müümisel ei ole takistuseks, võrreldes nende kulutustega toodete müümisel Euroopa Liidu turule. Aasia kõrval on sobiv sihtkoht ka Aafrika,” tõi ta välja.
Riskid on igal turul
Ülejäänud maailm on firmajuhi sõnul turu mõttes enam-vähem paika loksunud. Näiteks Saksamaal või Prantsusmaal endale kohta leida on üsna keeruline. Aasias on turusuhted alles välja kujunemas ja seetõttu on Ida-Euroopa riikidel ideaalne aeg sinna koht sisse võtta.
Uus-Meremaa, Ameerika ja Euroopa suured piimaühistud hoiavad aga oma turgu kiivalt endale. „Loomulikult on ka Aasia turul väga palju riske. Meil on siiani käibel liiga palju müüte, näiteks jaapanlaste laktoositalumatuse kohta. Eestis valmistatavad juustud on aga laktoosivabad,” märkis Murakas.
Ka suurel Hiina turul on tema kinnitusel igal väikesel ettevõttel võimalik leida oma nišš, töötada välja niisugune müügistrateegia, mis ei pea katma kogu Hiinat, vaid võib piirduda regionaalsete kaubanduskettidega. „Sama probleem oli meil tegelikult ka Venemaaga, mis on samuti nii suur, et me ei suudaks tervet Venemaad Eestis toodetud juustuga ära toita. Ka Venemaal oli kohti, kus Eesti juust läks hästi kaubaks, ning samas oli niisuguseid kohti, kus seda ei tuntud,“ tõi ta näite.
TOOMAS REINPÕLD
