Omaaegne Jõgeva vallavanem ja Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Ilves on tagasi kõrgkoolis, mille ta kunagi lõpetas. Nimelt töötab ta Tartus Eesti Maaülikooli haldusdirektorina. Ilvese kabinet on kunagise Tähtvere mõisa peahoones. Silm tuleb aga peal hoida paljudel õppe- ja teadushoonetel nii Tartus kui kaugemal, samuti ühiselamutel.
Toivo Ilvese arvates on maaülikoolil samasuguseid probleeme nagu Eestimaa omavalitsustel. Mõlemaid ohustab rahvaarvu vähenemine, seepärast tuleb püsimajäämiseks uusi lahendusi ja väljundeid otsida. Tänase Jõgeva valla tegemistes osaleb Toivo Ilves tegusalt Palamuse Lions-klubi kaudu.
Haldusdirektor kõlab peaaegu samuti kui haldusprorektor Kas ka ülesanded ja tegevusvaldkonnad on praktiliselt samad?
„Prorektor kuulub kõrgkooli juhtkonda. Haldusdirektori vastutusalaks on Eesti Maaülikooli kinnisvara hoidmine ja haldamine.”
Enne haldusdirektoriks edutamist töötasite maaülikoolis kinnisvara- ja majandusvaldkonnas mitmes juhtivas ametis. Kui keeruline oli kõrgkooli keskkonda sisse elada?
„Selleks kulus ikka kaks või kolm aastat. Tarvis oli tundma õppida kõrgkooli siseelu ja mitmeid valdkondi. Minu tööle asumise ajal olid mitmed protsessid muutumises. Seoses ehitamisega oli palju kolimisi. Seoses renoveerimisega vabanesid mitmed kinnistud, mille müümiseks ette valmistamise ja üle andmisega tuli hästi palju tegeleda. Üsna aeganõudvaks kujunes Harku mõisa müümine. Põhjuseks, et protsess jäi majanduskriisi perioodi. Kunagised mõisahooned tuli enne müüki keemiast ja mitmetest jääkidest puhastada.
Peab märkima, et eelmine haldusdirektor Kalju Koha oskas vaatamata majanduslikult raskele perioodile kaubelda Harku mõisale välja üsnagi hea hinna. Tartus Riia tänaval asunud kinnistu ostisid Lõunakeskuse omanikud. Nüüdseks on hoone lammutatud ja selle asukohalt sõidetakse sisse Lõunakeskuse uuemasse ossa. On veelgi objekte, mida maaülikool enam ei vaja ja kavatseb müüa.”
Kas tegelesite ka Tartu legendaarse korvpallipaiga, EMÜ spordihoone tagastamisega kunagisele omanikule, EELK Maarja kogudusele?
„Ei, kui mina ametisse asusin, oli spordihoone juba kogudusele üle antud. Maaülikooli tänane spordihoone on antud rendile kõrgkooli spordiklubile.”
Missugused maaülikooli hooned nõuavad oma suuruse tõttu või muul põhjusel kõige rohkem haldusdirektori tähelepanu?
„Kõige suuremad teadus- ja õpperuumid paiknevad ikka meie Tähtvere linnakus. Siin on neli suurt õppehoonet: peahoone, tehnika- ja metsamaja ning Veterinaar- ja Loomakasvatuse Instituut. Nende korrashoidmine nõuabki kõige rohkem ressursse. Erinevalt hoonete nüüdisajastamisest, milleks on saanud kasutada ka välisabi, toimub korrashoidmine vaid omavahenditest.”
Millistes ruumides tekib üldse kõrgkoolis hea keskkond õppimiseks, õpetamiseks, teaduse tegemiseks?
„Sisekujunduse osas annavad lähteülesande ennekõike õppetoolid. Milline see olema peab, teavad oma ainest lähtudes kõige paremini ikka õppejõud. Näiteks laborit sisustades on tarvis teada täpselt, kuhu mingi seade tuleb. Ventilatsiooni, elektrisüsteemide ja muus osas saab kaasa rääkida haldusdirektor koos oma meeskonnaga.
Ideid ja ettepanekuid tuleb ka tudengitelt. Möödunud aastal avaldas üliõpilasesindus arvamust, et koridorid võiksid välja olla atraktiivsemad ja nägusamad. Seepärast tellisime sisekujunduse projekti, mille tulemusel sisustasime igasse õppehoonesse kaks hubast puhkenurka, kus saab õppida või vaba aega veeta.
Haldusdirektori vastutusalas on kaks ühiselamut, mida püüame hoida üliõpilaste jaoks võimalikult koduste, nägusate ja puhastena. Mõlemad ühiselamud renoveeriti aastatel 2003-2007. See töö tehti laenurahaga, mille tagastamise tähtaeg on 2020. aasta.”
Ühiselamutes elab kindlasti paljudest rahvustest üliõpilasi. Kuivõrd tuleb arvestada nende soovidega?
„Sellistest soovidest lähtudes oleme üle vaadanud voodikohtade arvu tubades. Nimelt tahavad kaugematest maadest ja kultuuridest pärit tudengid sageli toas üksinda elada. Me püüame neile vastu tulla, kuid teatud piirid on ikka ees: ühiselamud on ehitatud ja projekteeritud möödunud sajandi kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel ja väga suurt privaatust pole võimalik nendes hoonetes pakkuda. Õnneks mõistab enamik välismaa üliõpilasi kohalikke olusid, mis võimaldab tekkivad probleemid kiiresti lahendada.
Ühtlasi peame aga arvestama sellega, et võõrastest kultuuridest pärinevad inimesed on harjunud saama informatsiooni verbaalselt, mis tähendab, et nad ootavad ühe või teise asja selgitamist vahetuses vestluses. Ühiselamutest töötavad aga enamasti vanemad inimesed, kelle võõrkeelte oskus ei pruugi alati kuigi hea olla. Püüame seda parandada koolitustega, et töötajad julgeksid inglise keeles suhelda, ja lihvime ka nende hääldust.
Kõrgkoolide muutumine rahvusvahelisemaks on aga teatud mõttes paratamatu. Kui põliselanikest üliõpilaste arv väheneb, on ülikooli püsima jäämiseks tarvis otsida uusi väljundeid, näiteks motiveerida välismaa noori siia õppima asuma.”
Millised ehitus- või uuendamistööd on Eesti Maaülikoolis plaanis tänavu?
„Hakkame väljaehitama vesiviljeluse õppetooli laborit. Pikemas perspektiivis on plaanis selle õppetooli kõikide ruumide uuendamine, sest praegustes tingimustes pole võimalik tegelda arenenud tasemel teadus- ja õppetööga.”
Millega tegelesite täna enne meie vestluse algust?
„Lähenemas on Maamess. Seoses eriliselt rahvarohke sündmusega arutasime, kuidas tagada meie Tähtvere linnaku õppehoonete läheduses enam-vähem normaalsed parkimisvõimalused ka õppejõududele ja üliõpilastele, kes siin igapäevaselt toimetavad.”
Kas Eesti Maaülikooli hoonetes elab ka loomi?
„Loomi ravitakse meie veterinaarkliinikus, kus osutatakse vastavat teenust. Õppe-katsebaasiks on ka Eerikal asuv farm.”
Olete ise Eesti Maaülikooli vilistlane. Kas praegu kõrgkoolis töötades meenub midagi ka oma üliõpilasaastatest?
„Seda küll, lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia 1983. aastal elektriinseneri erialal. Mõned minu õppejõud on tööl tänaseni. Mõnega olen aeg-ajalt suhelnud.
Nüüdisaegsemaks on maaülikool muutunud ennekõike tehnoloogilises ning tehnilises mõttes. Üliõpilased paistavad silma suurema teadlikkusega. Nad omavad enam infot, mis võimaldab rohkem küsida ja nõuda.
Omaaegsetel tudengitel olid aga ehk paremad võimalused praktika sooritamiseks. Praktika kestis peaaegu terve suve. Nii saime tulevaseks tööks piisavalt kogemusi. Võimalik, et praktiline pool spetsialistide ettevalmistamisel oli tugevam kui täna.”
Mis on meeles esimesest töökohast Laiuse kolhoosis?
„Läksin Eesti Maaülikooli õppima Laiuse kolhoosi stipendiaadina. Õppima asumist soosis toonane majandijuht Aksel Raja. Esimese töökohana andis Laiuse majand mulle häid kogemusi, sest seal oli silmapaistavalt kõrge töökultuur. Olen vanematele kolleegidele tänaseni tänulik.”
Laiusel lõite kaasa ka meeskooris, mis on vist ka vanim Eesti meeskoor üldse. Kas laulmisehuvi püsib tänaseni?
„Laulsin kooris ja olin mõnda aega koorivanem. Koori juhatas Silvia Tanilov. Praegu laulan Tartu Hansa Segakooris, kus dirigentideks on Eva Kams, kes on ka koori asutaja, ning Karin Herne. Pean neid mõlemaid väga tugevateks koorijuhtideks. Just homme (intervjuu toimus 2. aprillil) sõidame festivalile Horvaatiasse. Lisaks huvitavatele esinemistele pakub reis võimalusi ka puhata, igapäevarutiinist välja saada.”
Aastatel 1993 kuni 2002 olite Jõgeva vallavanem. Kas sellesse perioodi jäi ka aeg, kus Jõgeva vald ja Jõgeva linn ühinemist kaalusid?
„Initsiatiiv tuli Jõgeva vallalt. Eesmärk polnud küll mitte linna ja valla liitumine, vaid kahe omavalitsuse haldusaparaadi koostöö stimuleerimine vastavalt paikkonna võimalustele ja väärtustele.
Poliitiliselt polnud ideed just kerge ellu viia. Vallavolikogu kiitis küll mõtte heaks, kuid Jõgeva linn ei tulnud sellega kuigi kiiresti kaasa. Ehk polnud aeg plaani teostamiseks veel küps.”
Millised on esimesed tähelepanekud Jõgeva valla käekäigust pärast nelja omavalitsuse ühinemist?
„Midagi sügavat on keeruline arvata. Ma ei ela enam ise Jõgevamaal. Selge aga on, et muudatused ei saa tulla kohe. Kõige enne peavad uue olukorraga kohanema valda juhtivad poliitikud, ametnikud, seejärel teisedki vallaelanikud. Tööd, mõtlemist ja pingeid on suure valla juhtidel palju, seetõttu pole põhjust neid kadestada.
Mõistagi on Jõgeva vallas mureks rahvaarvu vähenemine, nagu paljudes Eestimaa paikade ja samuti Eesti Maaülikoolis. See sunnib tegema uusi otsuseid, et mitte ajale jalgu jääda.”
Kuidas olete üldse kursis Jõgevamaal toimuvaga?
„Mu isa Heino Ilves elab Jõgeval. Küllap olen temalt saanud ka koorilaulja geenid. Arvan, et võiksin parem poeg olla ja teda sagedamini külastada. Jälgin ka ajalehte Vooremaa. Hea, et ilmuvad sisukad arvamuslood, milles vaetakse ka mitmeid protsesse omavalitsuses ning et neid saab täies ulatuses lugeda ka veebiväljaandes.”
Millega lisaks laulmisele veel vaba aega sisustate?
„Mu töö on üsna istuv ja arvutikeskne. Nii tuleb leida võimalusi liikuda, et oma tervist vähegi korras hoida. Talvel meeldib suusatada, suvel sõita jalgrattaga. Suved veedame Otepääl, kus asub mu abikaasa vanematekodu.”
Teie abikaasa Aime Ilves on Palamuse Lions-klubi, kuhu kuulute teiegi, president. Millega klubis tegelete?
„Arvan, et Aime on klubi juhtimisega üsna hästi hakkama saanud. Huvitavaid ja sisukaid üritusi on toimunud vähemalt kord kuus. Klubi otsib uusi tegevusi ja väljundeid. Tänu meie liikmele Tiina Tegelmannile on tihenenud koostöö Kuremaa kandiga. Oleme asunud korrastama Kuremaa ja Laiuse vahel paiknevat Oettingenide suguvõsa kabelit ja selle ümbrust. Traditsiooniliselt oleme kohal Suurel Paunvere Väljanäitusel ja Laadal vardas küpsetatud liha pakkumas.”
Toivo Ilvese elukäik
Sündis 21. juulil 1960 Kilingi-Nõmmel
Haridus: Jõgeva keskkool, Eesti Põllumajanduse Akadeemia elektriinsenerina
Töökohad: 1983-1993 Laiuse kolhoosi enegeetik
1993- 2002 Jõgeva vallavanem
2002-2008 Võisiku hooldekodu direktor
2009-2014 Eesti Maaülikooli varahaldusosakonna juhataja
2014-2016 Eesti Maaülikooli kinnisvaraosakonna juhataja
Alates 2016 Eesti Maaülikooli haldusdirektor
Täiendavad töökohustused:
Jõgevamaa Linnade ja Valdade Liidu juhatuse esimees 1997-2002
Jõgevamaa Spordiliidu Kalju president 1999-2009
Tegevus klubides:
Alates 2000. aastast Palamuse Lions-klubi asutajaliige
Eesti Lions-piirkonna III regiooni II tsooni esimees 2008-2009
Tartu Hansa Segakoori president 2009-2014
Perekond: abikaasa Aime, tütred Relija ja Kerli, lapselapsed Maija ja Laur
JAAN LUKAS
