Aprillikuus tabas paljusid Jõgeva valla mittetulundusühinguid ebameeldiv üllatus, sest nende tegevustoetus tegi võrreldes eelmise ja üle-eelmise aastaga olulise vähikäigu. See vallandas sotsiaalmeedias elava ja emotsionaalse diskussiooni, kus kultuurikollektiivid jäid nõutuks. Mõistagi ei puudutanud see kõiki, kes kaotas, kes võitis. Aga kaotajaid tundus olevat rohkem kui võitjaid.
Haldusreformi eel kinnitasid selle loojad ja ellukutsujad nagu ühest suust, et reformi tulemusena ei tohi elukvaliteet üheski punktis kehvemaks minna. Pigem, ikka paremaks, sest mis mõtet reformil muidu on. Nii oldi senimaani arvamusel, et ka senised toetussummad ei tohiks MTÜ-del väheneda. Tegutsevad nad ju kõik omast vabast tahtest ja ajast ning igasugune tugi omab elulist tähtsust. Liiati kui nelja omavalitsuse liitmisel pidanuks ju rahasumma vähemalt endiseks jääma, sest endiseks jäi suuresti ka raha taotlevate kollektiivide arv.
Aga võta näpust! Toetussummad kahanesid mõnel juhul kordades. Üks kõige suuremaid kaotajaid on praegustel andmetel Jõgevahe Pere, Eesti Naiste tantsupidude peakorraldaja. Jõgeva linna ja praeguse Jõgeva valla kultuurielu üks lipulaevadest. Eelmisel aastal said nad linnalt tegevustoetust 1800 eurot ja vallalt veel lisaks 500. Tänavu on neile hetkel eraldatud tegevustoetuse summa vaid 400 eurot. Selline tagasikäik võttis kollektiivi juhid nõutuks.
Aga selliseid näiteid on veel teisigi. Kuidas on lood Põltsamaa ja Mustvee vallas, seda kavatseb Vooremaa lähiajal samuti uurida. Head selgitust, kuidas asi sellise pöörde võttis, pole seni kahjuks keegi suutnud anda.
