Ei ole kerge kirjutada kunstist, kui oled üks selle osa või siis hoopiski… tegelikult sai kõik alguse juba aastaid tagasi. Tunnen Lembe Aasorgi juba ammusest ajast, eks vist meie tutvuse aluseks oli ühine maalimishuvi. Kümne aasta eest aga hakkas Lembe tegelema fotograafiaga.
Loomingulise inimesena ei osanud ta midagi peljata, eksperimenteeris ja tegi pilte tunde järgi, loomulikult õppis ka nii ise kui oskajate loomingust. Üks tema maastikufoto on pälvinud tunnustuse ka Looduse Aasta Foto konkursil. Esimene näitus on samuti kokku pandud ja nüüd ka Jõgeval näha.
Loodus ja inimene on Lembe lemmikteemad. Naises imetleb ja jäädvustab ta keha loomulikku ilu ja visuaalset poolt. Kehakultuurlasena, nimelt on Lembe Rakvere eragümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja, oskab ta seda eriti hästi märgata. Piltidele on õnnestunud püüda lähedaste tuttavate lugusid ja seda loomulikus valguses. Valgus on ju fotograafia lummav põhialus.
Kasvas välja kodunäitusest
Lembet ei inspireeri stuudiopildistamine. Kui vähegi võimalik, otsib ta mõne vana maja või huvitava koha looduses. Vahel on nii, et märgatud koht osutub tõeliseks lugude jutustajaks ja siis sõltub kõik juba modellist, sest kokku on see kahepoolne usalduslik mäng, kus nii pildistaja kui modell ennast ausalt avavad. Pilte tuleb vahel väga palju, vahel aga vaid mõni klõps ja ongi käes see lummav miski, mis ka näitusepiltidel olemas.
Nii on pilte tehtud Rakveres, Porkunis, Käsmus, Läti piiri ääres ja mujalgi. Vahel piisab kasvõi sellest, et päike tuleb hetkeks välja ja ime ongi sündinud ja jäädvustatud.
Esialgu oli Lembel plaan teha valminud piltidest oma sünnipäeva puhul kodunäitus. See sai teoks ja edasi hakkas näitus juba oma elu elama, sest miks mitte maitsekat piltidekomplekti ka väljaspool kodu näidata. Tänaseks on näitus olnud üleval Rakvere Art Cafe’s, Kiisa rahvamajas, Kohila ja Paide raamatukogus ja nüüd ka Jõgeval B. Alveri muuseumis.
Luuletuste autor Anneliis Kõiv on pärit Kohilast, Lembe oli tema kehalise kasvatuse õpetaja. Anneliis palus luba mõnda Lembe pilti oma luuletuste illustreerimiseks kasutada ja sellest sai alguse ilus koostöö. Nüüd on iga foto jaoks Anneliisi kirjutatud luuletus.
Kõik olevat alguse saanud vihmavarjudega pildist (teades, kuidas ja kus pilt sündis, on huvitav kuulata, millise emotsiooni see teisele inimesele tekitab), mida vaadates luuletaja lausa kuulis, kuidas pildil astuja jalge all praksuvad rabamaastiku hallakülmad kõrred.
„Mulle meeldib värvide maagia, kui hallist tõusevad esile kirkad hetked,” ütles Anneliis ja jätkas: „Igaüks leiab piltidelt oma allteksti, kõik pildid tekitavad mõtteid ja seoseid.”
Valu ja ilu on sarnased
Loomisel saab lähtuda emotsioonist läbi enda, valus ja ilus on sarnased. Anneliis ütleb, et ta polegi luuletaja, ta hoopis kirjutab tekste endast ära ja vahendab tekste läbi emakeele, mida ta väga armastab. Igapäevaselt on ta hoopis Audentese Rahvusvahelise Gümnaasiumi juht.
Eesti naine on tagasihoidlik, ja kui pilte laseb teha, siis ikka sätib-värvib end ilusamaks, võtab ehk mõne sisseharjunud poosi, et kaunim olla. Lembe fotodel olevad modellid on nii, nagu nad on, ei mingit teatraalset meiki ega suurt sättimist. Võib isegi öelda, et kaitseta, aga just see vabadus ja enda avamine on teinud võimalikuks ning nähtavaks selle maailma, mis vaatajale piltidelt avaneb. Siinkirjutajal on olnud au olla Lembele modelliks.
Vahel on päris naljakas meenutada, kuidas mõne vana maja aknast on sisse poetud või talvel suusapükse õhulise kleidi alla sätitud. Tore on mänguga kaasa minna, üle saada esialgsest pisut krambis olemisest, tunda ennast vabalt ja olla ka ise looja. Tulemust on põnev vaadata, sest Lembe tegelikult ka veidi töötleb pilte, kasutab omapildistatud tekstuuri, et anda edasi mõnda aktsenti või teha pilti põnevamaks.
Tõepoolest, näitusele tulles on vaja aega, ei saa lihtsalt saali läbi joosta, vaid soovitan võtta hetk ja lugeda tekste ning olla selles sensuaalses ja ilusas ruumis, mille kaks loomingulist inimest on loonud.
Naine. Sensuaalne, nõtke, nukker, kirglik, andev, võttev, armastav, kaotav… ootav – nii on näitus kokku võetud kaamerasilmaga tabatud hetkede jäädvustaja Lembe ja sõrmeotstest välja lipsanud sõnade ülestähendaja Anneliisi poolt.
Näitust saab Betti Alveri muuseumis vaadata 12. maini.
TIINA SÄÄLIK
