Juba pikemat aega on olnud kõne all kunstmuru ümbertöötlemise tehase rajamine Põltsamaale. Nüüdseks on kunagine Põltsamaa EPT spordihoone selleks ette valmistatud ning jaanipäeva paiku algab seadmete monteerimine. Tehase rajamisse investeeritakse miljon eurot.
Kunstmuru ümbertöötlemise tehase Põltsamaale tooja Raul Lättemägi sõnul on ta spordiväljakute rajamisega tegelenud oma elust veerand sajandit, viimasel kaheteistkümnel aastal on see olnud tema põhitöö. Tänaseks on ta osalenud ligi 1200 täismõõdus jalgpalliväljaku rajamisel Skandinaaviasse ning vähemal määral mujal Euroopas ning Saudi-Araabias. Kaksteist aastat tagasi rajati Londonis ettevõte Advanced Sports Installations Limited, millest on tänaseks saanud Advanced Sports Installations Europe AS, mille seitsmendat sünnipäeva pühapäeval tähistati. Kuni 2010. aastani paigaldati ainult spordiväljakute katteid. Euroopas on hetkeseisuga 24 000 täismõõdus kunstmurukattega jalgpalliväljakut ja neid lisandub pidevalt. „Pühapäeval lõpetasime kunstmurukatte paigaldamise Hispaanias Barcelona lähistel, kus on meil on olemas kinnistu samasuguse tehase rajamiseks. Põltsamaal leidsime tehase jaoks igati sobiva raudbetoonist hoone, sest meie jaoks on väga tähtis, et hoone ehitusmaterjalid oleksid tulekindlad. Ka hoone kõrgus on meile igati sobilik.“
Töötlemist ootab 500 tonni kunstmuru
Kunstmurukattega jalgpalliväljaku eluiga on umbes kümme aastat, seepärast on kätte jõudnud aeg hakata enamikku neist katetest välja vahetama. Nüüd tuleb hakata vanu kunstmurukatteid üles võtma. Kuue aasta eest võeti kasutusele tehnoloogia, mille abil suudetakse ühe jalgpalliväljaku kunstmuru mõne tunniga eemaldada.
„Meie käes on kindlalt maailmarekord, sest oleme ühe täismõõdus jalgpalliväljaku katte suutnud eemaldada kolme inimesega nelja ja poole tunniga. See tähendab, et oleme selles valdkonnas saavutanud konkurentsieelise ja ka piisava tuntuse. Praeguseks on ümbertöötlemist ootamas vähemalt 500 tonni vanu väljakukatteid. Põltsamaale rajatava tehase võimsuse oleme planeerinud niisuguse, et 500 tonni kunstmurukatet peaksime suutma ümber töödelda kuue kuu jooksul. Meie eesmärk on jõuda kuni 2000 tonni toormaterjali ümbertöötlemiseni aastas. Selleks on mitmeid võimalusi, millest on Põltsamaale rajatavat tehast silmas pidades veel vara rääkida. Tehasele vajalikud seadmed on juba tootmises ja jaanipäevast alates hakkame neid paika panema,“ rääkis Raul Lättemägi firma plaanidest.
Tehast juhitakse kodust
Tehase arendaja loodab, et paari aasta pärast hakkavad nad ümber töödeldud kunstmurust kohapeal mitmesuguseid tooteid valmistama. Praegu tehakse selleks koostööd Tallinna Tehnikaülikooliga. Kui Hiiumaal on juba praeguseks plastitööstus väga tugevalt esindatud, siis Põltsamaal selle valdkonna ettevõtteid hetkel veel ei ole. Samas on plasti ümbertöötlemise vajadus äärmiselt suur ja kõik maailmas toimuvaga kursis olevad inimesed teavad, et plasti leidub väga suurtes kogustes juba isegi ookeanides. Lättemägi sõnul on paar Eesti tehast juba pakkunud neile töötlemiseks plastijääke.
„Seadmed tellisime ära juba enne spordihoone ostmist. Järgmisel nädalal lähevad meie firma esindajad visiidile Saksamaale, kus nad seadmeid näha saavad. Neid valmistaval firmal on Eestis esindaja, kes need paika paneb. Käivitamiseks tuleb seadmed tootva ettevõtte esindus siia kohale. Liini paigaldamisele ja seadistamisele kulub paar kuud. Näpuotsasuurused graanulid on toormaterjaliks plastitööstustele. Tsükli läbimiseks kulub umbes üks tund. Kogu tootmisprotsess on kaugjuhitav ja toimub arvuti kaudu. Nii et graanulitehase operaatori töökoht on edaspidi kontoris või kodus, mitte tehases,“ rääkis Lättemägi.
Kohapeale jääb tööle ainult materjali etteandja ja seadmete hooldaja. „Kui käivituv tehas areneb ja plastigraanulitest midagi tootma hakkame, saab tööd suurem arv inimesi. Juba tootmises olev liin mahub ära spordihoone ühte serva ning me ei välista võimalust, et tulevikus sinna kõrvale veel teise samasuguse tootmisliini paigaldame. Kunstmuru ostame kokku 1500 kilomeetri raadiuses. Tehasehoone katusele paigaldame päikesepaneelid, et vähemalt kevad-suvisel perioodil kataksime tehase energiavajadusest 30-50 protsenti. Tootmis- ja laopinna suurenedes saame päikesepaneele lisada ning meie eesmärk on saada kogu vajalik energia päikeselt.“
TOOMAS REINPÕLD
