Ajaga muutuvad kombed, harjumused, kuid ka tooted ja tehnoloogia. Ühtäkki tekkivad uued tootmisharud, millest me veel kümmekond aastat tagasi ei võinud undki näha. Nii on ka kunstmuru ümbertöötlemisega, mille järele vajadus aina kasvab. Ja seda üle ilma. Vaatamata sellele, et ka kunstmuru ise on Eestiski veel suhteliselt uus nähtus. Kunstmuru on aga vaja ümber töödelda.
Lähiajal alustab sellega nüüdisaegne tehas Põltsamaal kunagises EPT spordihoones. Jaanipäeval hakatakse tulevasse tehasesse seadmeid monteerima ning siis ootab ees juba lõputu tööpõld. Euroopas on praegu hinnanguliselt 24 000 täismõõdus kunstmurukattega jalgpalliväljakut ja neid lisandub pidevalt. Ühe sellise väljaku kunstmuru peab intensiivse kasutamise korral vastu kümme aastat.
Edasi võetakse muru üles ja see läheb ümbertöötlemisele ehk siis taaskasutusse. Põltsamaale rajatava tehase plaanitav võimsus on 2000 tonni kunstmuru ümbertöötlemine aastas. Juba praegu on tulevasel tehasel piltlikult öeldes järjekord ukse taga, sest ümbertöötlemist on ootamas vähemalt 500 tonni jagu vanade väljakute katteid. Neid aga tuleb aina juurde.
Kunstmuruväljakute arv jääb ka tulevikus kasvama. Nii on tänapäevane uus tehnoloogia ja samas ka spordirajatiste kaasajastamine tekitanud ettevõtluses taas ühe tööstusharu, mille tööpõld näikse olevat lõputu. Tore, et üks esimesi pääsukesi selles valdkonnas maandub meie maakonda, Põltsamaale. See vaid kinnitab tõsiasja, et ka väikeses keskuses saab kaasaegse tehnoloogia väljakutseid vastu võtta.
