Augusti lõpust töötab Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunikuna endine Saare valla kultuurijuht Janne Karu, kellest on nüüdseks saanud ka Põltsamaa elanik.
i
Põltsamaaga loodab Janne oma elu pikemalt siduda. “Ma pole ju selles linnas esimest korda. Olen siin põhjalikumalt ringi vaadanud kodukaunistamise maakonnakomisjoni liikmena ning muulgi põhjusel siia sattunud. Tegelikult oli meil pereringis arutluse all ka Tartusse elama asumine, ent otsustasime siiski Põltsamaa kasuks. Eelkõige pean siinset väikelinna paremaks elukohaks oma kaheteistkümneaastasele pojale. Ma ei tunne ehk siin veel igat teed ja rada, kust näiteks kõige otsemat teed sihtpunkti jõuda, ent mulle siin meeldib ja ma tõesti loodan siia pikemalt jääda, ehkki annan samas endale aru, et töötan oma praeguses ametis vaid asendusinimesena,” tunnistas ta.
i
Janne Karu on sündinud hoopis Tallinnas, ent pea kogu elu olnud seotud Jõgevamaaga. Janne vanemad läksid lahku ja ta kasvas üles hoopis oma vanavanemate juures Tabiveres.
Jannel tuli juba lapsepõlves endale raha teenima asuda ja alguse sai see karjaskäimisest. “Karjas käisin koos vanema õega. Lisaks suvisele tööle tuli sellel ajal kooliga kolhoosis põllutöid tegemas käia,” meenutas ta.
“Loomulikult meelitas lapsi sellistesse kohtadesse, kuhu oli keelatud minna. Nii sai ringi joostud tollastel ehitusplatsidel, mööda viljapõlde ja kraave ja hästi palju ujumas käidud — oli ju Saadjärv kiviviske kaugusel. Minu põhilisteks mängukaaslasteks polnud siis mitte õed, vaid oma eakaaslased. Mäletan ka, et olin lapsepõlves väga kangekaelne tüdruk.”
Jannel on temast neli aastat vanem ning kaheksa aastat noorem õde. Palju suviseid koolivaheaegu möödus hoopis Tallinnas, kus elas ema õde. Hiljem kolis Janne ema Tabiverest Jõhvi ning seetõttu on ka see kant tüdrukule lapsepõlvest tuttav.
“Jõhvis möödus minu noorema õe lapsepõlv. Mäletan, kuidas seal tuhamägedel sai ronitud, tihti palli mängitud ning sealsetes metsades marjul käidud,” meenutas Janne.
Vanaema kaotus muutis elu
Janne Karu koolitee algas tollases Tabivere Keskkoolis 1984. aastal. Noore neiu soov oli minna põhikooli lõpetamise järel Tartu 17. Kutsekeskkooli kaubandust õppima. Ta jõudis dokumendidki sellesse kooli sisse viia ning olekski ehk hoopis teistsugust eriala õppima asunud, kuid tema vanaema suri samal aastal. Nii polnud tal materiaalsetel põhjustel võimalik Tartusse õppima asuda.
Vanaema surm tõi kaasa ka muidu nelja-viielise koolitüdruku hinnete languse.
“Vanaemal oli vähk ja mul tuli teda 14-aastaselt koos emaga põetada. Seetõttu polnud muuks lihtsalt aega. Vanaema lahkumise järel polnud ühtäkki enam seda inimest, kes minu õppimisel hoolikalt silma peal oleks hoidnud,” rääkis Janne, kes sai enda sõnul siiski enne keskkooli lõpetamist aru, kui tähtis on õppimine, ja suutis vahepeal õppetöös tekkinud lünga likvideerida.
Koolivälises tegevuses Janne väga aktiivne polnud, ent põhikooli ajal laulukooris ja rahvatantsus siiski osales. Rohkem meeldis tüdrukule sporti teha. Keskkooli lõpetamise järel 1996. aastal oli Janne Karul tulevase elukutse osas juba uus unistus ning ta plaanis astuda politseiakadeemiasse. Sinna ta siiski sisse ei saanud.
“Olime sõbrannaga nii solvunud, et võtsime kohe dokumendid välja,” meenutas Janne, kes viis seejärel dokumendid hoopis Luua Metsanduskooli, kus õppis metsanduslikku raamatupidamist. “Tegelikult olin vahepeal aasta akadeemilisel puhkusel, sest mul sündis poeg,” jutustas Janne.
Palamuse Rahvakool — õige algus
Luua Metsanduskooli diplomiga neiu asus tööle Palamuse Rahvakooli sekretär-asjaajajana. Palamuse Rahvakooli kujutas endast Palamuse valla ja Soome Ikaaliste Rahvaülikooli koostööprojekti. Hiljem tehti koostööd ka Rootsi Rahvaülikooliga. Janne mäletab, et Palamuse Rahvakooli alguspäevil oli ühe õppetunni maksumus kolm krooni.
Kui Palamuse ja Ikaaliste koostööprojekt lõppes, moodustasid Palamuse Kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann ning tema abikaasa Tiina Tegelmann mittetulundusühingu Look, kaasates selle tegevusse ka Janne. Tegelikult oli see jätkuks Palamuse Rahvakoolile, kus õppuritel oli võimalik omandada teadmisi alates võõrkeelte- ja arvutiõppest kuni ettevõtlusega alustamiseni.
Paari aasta pärast asus Janne tööle Jõgeva Maavalitsusse. “Tegelikult polnud ma maavalitsuse, vaid hoopis Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse töötaja, täpsema ametinimetusega rahvakultuuri spetsialist, ainult minu töölaud asus maavalitsuse ruumes,” rääkis Janne, kellel tuli selles ametis tegelda Jõgevamaa rahvakultuuri edendamise ja arendamisega ning rahvakultuuri teemaliste ürituste korraldamise ja koordineerimisega. Samas jätkas ta tööd Palamuse Rahvakoolis ja lõpetas sellega tegelemise paar-kolm aastat tagasi.
Ametnikust praktikuks
Viis aastat tagasi kutsus kunagine Palamuse vallavanem ja hilisem MTÜ Jõgevamaa Omavalitsuste Aktiviseerimiskeskus juhataja Märt Jallakas Janne Karu tööle Saare valda. Põhjus, miks Janne pakkumise vastu võttis, oli tema soov arendada oma senises töös vajaka jäänud praktilist poolt.
“Tahtsin ise mitmetes ettevõtmistes käed külge lüüa, sisulist tööd teha, mitte olla vaid ametnikuna koordinaatori rollis,” selgitas ta. Töö kõrvalt õppis Janne sellel ajal ka Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias, mille lõpetas 2008. aastal. Ka pärast Saare valda tööle asumist jäi ta osaliselt rahvakultuurispetsialisti ametikohale.
Ent ühel hetkel tundis Janne, et Saare vallaski tehtav töö hakkab tema jaoks ammenduma. “Tundsin, et tahan kuhugi edasi liikuda. Sain teada, et Põltsamaa linnale otsitakse haridus- ja kultuurinõunikku. Saarel peetud lõpukõnes ütlesin oma sealsetele kolleegidele ja sõpradele, et moodustasime kunagi Märt Jallakasega hea meeskonna. Pärast Jallakase manalateele minekut tekkis minusse justkui mingi tühimik ja äkki tundsin, et ma ei kuulu enam sellesse meeskonda. Võin kindlalt öelda, et kui ma ka poleks praegust töökohta saanud, oleksin varem või hiljem endale mingi muu ameti otsinud,” tunnistas naine.
“Ometi olen Saare vallas töötatud aastate ja seal tehtuga rahul. Seal kasutati maksimaalselt ära kõik inimesed, kes olid võimelised ja suutelised valla arenguks ja hüvanguks midagi korda saatma. Selle aja sees said sinna paigaldatud uued pargipingid, korrastatud laululava jne. Alustatud sai ka noortekeskuse rajamisega, mille ehitustööd hetkel veel käivad. Selles hoones leiab endale ruumid ka Kaitseliidu Torma malevea esindus,” loetles ta.
“Hindan väga Saare valla juhtide põhimõtet, et kõik arvamused on arutlemist väärt, sõltumata sellest, kas nad ühtivad juhtkonna enda mõtetega või mitte. Vaatamata sellele, et töötasin Saarel kultuuritöö spetsialistina, sain seal tegelda ka spordi- ja noorsootööga. Just noorsootöö on mulle alati väga hingelähedane olnud. Noortega töötada ja nendega igasugu ettevõtmisi plaanida ja teoks teha on suurepärane tunne. Lisaks sellele sain Saarel tegelda nii n-ö pehmete kui ka investeeringualaste projektidega. Olen nõus oma abikaasaga, kes ütleb, et ma teen tööd, mis on ühteaegu ka minu hobi,” kinnitas Janne Karu.
Kogemus ja tuntus tulid kasuks
Oma uuel töökohal vaid kümmekond päeva ametis olnud naine tunnistas, et pole suutnud ennast kõigega veel kurssi viia. “Tahan esialgu pöörata suuremat tähelepanu hariduse poolele. Arvan, et kultuur on minu tugevamaks küljeks, kuid hariduse valdkonnas tuleb mul rohkem pingutada. Kasvõi juba sellepärast, et äsja on vastu võetud uus Põhikooli ja Gümnaasiumi seadus, mis tähendab ümberkorraldusi õppetöös. Olen jõudnud külastada siinseid haridusasutusi, ka kunstikooli ning muusikakooli, mis jätsid mulle väga hea mulje. Oleme korraldanud ka koosolekuid, kus oleme arutlenud ees ootavate kultuurisündmuste teemal,” kinnitas vastne nõunik.
i
Janne Karu elukäik
*Sündinud 1978. aastal Tallinnas
*Oli kaheaastane, kui ema ja vanavanemad Tallinnast Tabiverre elama asusid
*Koolitee algas Tabivere Keskkoolis 1984. aastal
*Keskkooli lõpetamise järel 1996. aastal astus Luua Metsanduskooli, kus õppis metsanduslikku raamatupidamist
*Luua Metsanduskooli lõpetas 1999. aastal
*2000. aastal asus tööle Palamuse Rahvakooli sekretär-asjaajajana
*Aastal 2002. asus tööle Jõgeva Maavalitsusse Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskuse rahvakultuuri spetsialistina
*Alates 2005. aastast Saare valla kultuuritöö spetsialist
*2008. aastal lõpetas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia huvijuht-loovtegevuse õpetaja eriala, spetsialiseerus kultuurikorraldusele
*2010. aasta sügisest Põltsamaa linna haridus- ja kultuurinõunik
i
TOOMAS REINPÕLD
