Põltsamaa ametikool on tegevuse lõpetanud ja endine koolikompleks seisab kasutult. Nüüd on kõne all olnud võimalus, et sinna võiks asutada tööstusettevõtete erakutsekooli.
Põltsamaa ametikooli väga ammuseks eelkäijaks on Kaarlimõisas 19. sajandi lõpus tegevust alustanud Aleksandrikool.
Veel 2014. aasta septembris oli Põltsamaa ametikoolis 329 õpilast ning õpetatavate erialade valik ulatus abikokast kuni sõiduauto tehnikuni. Vaatamata haridus- ja teadusministeeriumi kutseõppeosakonna juhataja poolt 2014. aasta suvel antud lubadusele, et kooli ei suleta, kui seal on vähemalt 300 õpilast, otsustati hiljem ministeeriumis, et alates 1. septembrist 2015 Põltsamaa ametikooli õpilasi enam vastu ei võeta.
Lubadusest kinni ei peetud
Juba 2014. aasta detsembris saadeti haridus- ja teadusministeeriumist kooskõlastusringile ettepanek liita Põltsamaa ametikool ja Järvamaa kutsehariduskeskus. Juriidiliselt seda tehti, kuid reaalselt tähendas see Põltsamaa kooli sulgemist. Sellest tekkis segadus nii Põltsamaa ametikooli õpilaste kui õpetajate hulgas. Õpetajate koondamisega alustati 2015. aasta septembris, nende hulgas oli ka pensioniealisi. Kuuldused kooli peatsest sulgemisest sundisid noori valima edasiõppimiseks mõni teine ametikool. Kuigi 2015.-16. õppeaasta eel avaldas Põltsamaa Ametikooli soovi õppima asuda 15 noort, soovitati neil minna kas Paidesse või Säreverre.
Põltsamaa ametikooli ootamatu sulgemise muutis keeruliseks asjaolu, et 2014. aasta alguses avati seal uus praktikakorpus. Järvamaa KHK direktor Rein Oselin lubas, et kuni 2019. aastani hoitakse praktikakorpus kus muu hulgas oli olemas ka kaasaegne keevituslabor, toimivana.
Veel enne Põltsamaa ametikooli sulgemist oli kõne all ka plaan liita see Põltsamaa ühisgümnaasiumiga. Seda teemat arutati haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgubüroo juhi Kalle Küttise osavõtul Põltsamaal 2014. aasta veebruaris, kui Küttisega kohtusid Põltsamaa linnavolikogu esindajad. Volikogu liikmed avaldasid arvamust, et kui selline idee teoks peaks saama, võiks gümnaasiumiosa asuda jätkuvalt Põltsamaa linnas. PÜG-i direktori Aimar Arula sõnul kerkis koolide ühendamise plaan esile ootamatult, sest kolm aastat enne seda käidi kolmeliikmelise Põltsamaa esindusega tollase haridusministri Tõnis Lukase jutul, et saada informatsiooni, mida kujutab endast riigigümnaasium. Põltsamaal oldi tookord valmis riigigümnaasiumi looma, aga siis oli määramatus nende õppeasutuste osas veel liialt suur.
Poolteist aastat hiljem selgus, et riigigümnaasiumide rajamisega on tõsi taga, aga neid eelistati luua maakonnakeskustesse.
Koolide ühendamise plaani pidas mõistlikuks toonane Põltsamaa ametikooli direktor Andrus Kompus. Temal oli nägemus, et nii tekiks piirkonda 400-450 õpilasega ühendkool, mis pakuks õpilastele paindlikumaid hariduse omandamise võimalusi. Samas pidas Kompus vajalikuks n-ö puhta gümnaasiumiosa säilimist, mis oleks mõeldud nendele õpilastele, kes tahavad jätkata õpinguid kõrgkoolis. Paraku ei toetanud Põltsamaa linnavolikogu 2014. aasta kevadel koolide ühendamist ja sellest sai alguse sündmustejada, mis viis ametikooli likvideerimiseni.
Uus idee kaalumisel
Huvitav mõte öeldi välja Harro Puusilla intervjuus Saku Metall AS allhanketehase juhi Rain Johansoniga, mis avaldati möödunud aastal internetiportaalis ja kandis pealkirja „Trammiliini pikendamine Jürini aitaks lahendada tootmistöötajate transpordiprobleemid“.
Loo autor juhib tähelepanu sellele, et aasta varem on ajakirjandusest läbi käinud mõte tööstusettevõtete erakutsekoolist. Ta küsib, kuidas selline mõte tundub. Rain Johanson vastab, et sellise kooli abil saavutataks parem sünergia. Pealegi koolitab iga ettevõte oma töötajaid praegu iseseisvalt.
Vooremaa hiljutisele küsimusele, kas sellise erakutsekooli võiks rajada Põltsamaale, vastas Rain Johanson, et idee on asjalik. „Erakutsekooli rajamise idee oli aasta tagasi mõningatel eraviisilistel vestlustel aruteluks. See mõte ei ole tänaseks kuhugi edasi liikunud. Samuti ei ole ka tehtud konkreetseid plaane, kuidas võiks erakool toimima hakata. Seega hetkel ei saa kindlasti midagi konkreetset lubada,“ ütles Rain Johanson.
Millal või kas üldse kunagi võiks endise Põltsamaa ametikooli hoonetekompleks endale uue omaniku saada ja mida seal tegema hakatakse, ei oska tänasel päeval ilmselt keegi öelda.
TOOMAS REINPÕLD
