Kui Heli Malm 2008. aastal Jõgeva Gümnaasiumi külastanud MTÜ YFU Eesti vabatahtlikelt vahetusõpilaseks mineku võimalusest kuulis, tekkis tal soov ka ise seda proovida. Sooviavaldus, ankeet, elulookirjeldus said 2008. aasta septembris YFU-sse saadetud ja alustatud ka sponsorite otsinguga, sest ainuüksi pere rahakott selliseid suuri väljaminekuid ei kata.
i
Et vahetusaasta üldse teoks sai, selle eest tänavad Heli ja perekond Malm Jõgeva valda ning kõiki teisi sõpru.
Ladusalt suus olev inglise keel määras kohavaliku USA kasuks. Huvitavam olnuks kindlasti Hispaania, Prantsusmaa või Jaapan, kuid otsustavaks saabki kohaliku keele oskus.
Mullu 12. augustil algas reis USA-sse läbi Frankfurdi, Washingtoni ja Dallase Texase osariiki Lubbocki linna.
Vahetusõpilane Jaapanist
Elanike arvu poolest Tartust veidi suuremas linnas mööduski Heli kooliaasta. Pere, kuhu Heli elama asus osutus väga mõnusaks ja lahedaks. Sealsed vanemad olid pärisvanematega isegi veidi sarnased, huumorimeel klappis ja koos veedeti mõnusalt aega. Peres oli juba ka vahetusõpilane Misaki Jaapanist, keda Heli nüüd õeks kutsub.
Algul tutvustati uustulnukale uue kodu reegleid, sest igas peres on ju omad tavad ja kombed. Et Misaki ei osanud nii hästi inglise keelt, siis tuli ette ka konflikte. Heli on tänulik Jõgeva Gümnaasiumi inglise keele õpetajale Urve Mölderile, sai ju aasta jooksul juba kenasti suus olnud inglise keelt perfektsemaks lihvitud.
Pere elas omaette majas, lähedal olid puuvilla- ja päevalillepõllud. Esialgu tundus kõik suur – see pidavatki Texase osariiki kõige paremini iseloomustama. Pere tegeles väikestviisi ka potipõllumajandusega. Kasvatati oma tarbeks arbuuse, meloneid, tomateid, majapidamises olid ka mõned kanad ja pardid.
Heli oleks pigem eelistanud kassi ja märkis isegi ankeeti, et koera ei sooviks, juhtus aga nii, et peres oli hoopis kümme koera! Ometi oli ka nendega võimalik harjuda. Ühistest ettevõtmistest meenuvad mõnusad kaardimängud naabritega, kinoskäigud ja kindlasti ka kooliaasta lõppedes toimunud Kariibi mere kruiis.
Meie koolisüsteemil oleks sealselt õppida
Kool algas 24. augustil samuti kooli reeglite tutvustamisega. Eesti koolisüsteemil oleks kindlasti sealsest õppida. Näiteks pööratakse suurt tähelepanu õpilaste väljanägemisele. Pole lubatud väga lühikesed seelikud ja püksid. Liiga lühikese seeliku eest saigi Heli esimestel päevadel kooli arstilt suulise märkuse ja esimene ost oligi uus seelik.
Nähtavad ei tohi olla tätoveeringud – need tuleb kinni katta. Poistel pole lubatud kanda kõrvarõngaid ning noormeestel peab habe olema korrektselt aetud ja juuksevärv peab olema loomulik, sest muidu võetakse koolis ette sunniviisiline juuste värvimine. Kui juuksed noormeestel liiga pikad olid, siis lõigati koolis ka need lühemaks.
Koolis on keelatud ka mobiiltelefonid. Kui seda tunni ajal kasutad, siis võetakse see ära ja hiljem saad selle kooli direktorilt 15 dollari eest tagasi. Lubatud oli i-pod, aga sedagi mitte tunni ajal. Loomulikult peab õpetajaid austama, vastama korrektselt “Yes, sir” või “Yes, madam”. Kehtestatud reeglid tagasid korra ja ka koolimaja oli puhtam.
Piisas, kui keegi ütles sõna “kurat“, kui ta juba direktori juurde saadeti. Suuremate või korduvate eksimuste eest võis koguni kooli kartsa sattuda. Seal ei saanud niisama vahtida, tuli ka õppida ja ülesandeidki anti rohkem. Õppetunni pikkus oli poolteist tundi, millest viimane 15 või 30 minutit on vaba aeg, kui saab kas puhata või järgmiseks tunniks valmistuda. Tundi hilinenu pidi kooli kantseleist paberi võtma ja hilinemise põhjuse kirja panema. Kui aasta jooksul tuli ette kolm põhjuseta hilinemist, siis tuli semestri lõpus sooritada kõigis ainetes test ja see ei olnud sugugi kerge. Hindamine toimus 60-100 palli süsteemis. Iga hinne andis omakorda punkte ja semestri jooksul pidid neid saama kokku kindla arvu.
Klasse polnudki
Meie mõistes klasse sealses koolis ei ole. Õpilane saab osad ained valida ja on ka kohustuslikud ained, nii kujunevadki õpperühmad. Heli valis vabaaineteks matemaatika, kriminaalõpetuse (seda andsid kooli politseinikud ja räägiti seadustest, elulistest juhtumistest ja muust teemaga seonduvast), hispaania keele ja USA ajaloo. Kohustuslikud olid bioloogia, inglise keel, trükkimine ja karjääriõpetus. Kehaline kasvatus on samuti kohustuslik, seal peab osalema ühe aasta jooksul. Kui seda ei tee, siis kooli lõpetada ei saa.
Heli on juba 10 aastat Jõgeva kultuurikeskuse tantsuringides osalenud ja nii oli meeldiv jätkata ka sealse kooli džässballeti ringis. Lisaks tegeles ta ka jooksualadega. Ringe ja trenne jätkus kõikidele huvilistele ja trennid olidki hooajalised. Näiteks kui tuli ameerika jalgpalli hooaeg, siis toimusid üle reedeti mängijate tutvustused ja ergutustüdrukud esinesid uute kavadega. Kooliga käidi ka mägedes matkamas. Reedest pühapäevani kestnud matk telkimisega, kus ise süüa tehti, oli eriti meeldejääv.
Koolis oli vahetusõpilasi kümnest riigist (näiteks Brasiiliast, Venemaalt, Vietnamist, Jaapanist) ja õpilasi kokku üle tuhande. Tunnid algasid kell 8.35 ja lõppesid alati, ka algklassidel 4.35. Seejärel viisid kollased koolibussid lapsed koju. Bussijuht teadis alati, kus keegi maha minna soovis. Näiteks pole sõbrale koolibussiga küllaminek lihtne, selleks tuleb võtta koolist eraldi luba. Kui aga koolibussist maha jäid, siis pidid ise koju saama.
Jõuludeks tuli lumi maha
Päriskoduga suhtles Heli interneti teel ja kõnelused Skyp’es iga paari nädala tagant aitasid ka koduigatsust leevendada. Kaheksatunnine ajavahe Helit ei seganud, ta kohanes kiiresti, ainult kodustega rääkides tuli seda silmas pidada, et ajavahe nii suur on.
Heli tunnistab, et Ameerikas osutusid parimateks sõpradeks just poisid. Ka käis ta palju kohalikus noortekirikus, kus rokkbänd usuteemalisi laule laulis ja jumalateenistusi peeti. Pärast aga mindi kogu kirikurahvaga ühiselt mõnda kiirsöögikohta sööma.
11. ja 12. klassi õpilased osalevad ka kooli lõpuballil ja see on just selline, nagu filmides näinud oleme: glamuurne ja suursugune rahvarohke pidu, kus kantakse kauneid kleite.
Suureks üllatuseks tuli jõulude ajal lumi maha. Seal juhtub seda üliharva ja nii piisas juba sentimeetrisest lumekihist, et koolitunnid edasi lükati. Tegelikult paistab Texases aastas 277 päeval päike. Heli oli sellel üle väga õnnelik ja veel kinnitas ta, et oli hea aasta.
“Sain juurde julgust, kogemusi, suhtlemisoskust inglise keeles, iseseisvust. Ameerikas on inimesed vabamad ja rõõmsamad, oma pere liikmeks võetakse lihtsamalt. Eestit seal ka ikka teatakse. Näiteks juhtusin postkontoris kokku mehega, kes rääkis, et käib igal aastal Eestis sõpradel külas. Aga oli ka neid, kes arvasid, et Eesti on kusagil Hiina külje all. Eestil tasuks sealsest koolikorraldusest üle võtta just seda, kuidas tagada distsipliini,” tõdes neiu.
1. septembril naaseb Heli Jõgeva Gümnaasiumi 11. klassi, aga igatseb siiski ka Texasesse. Interneti teel suhtleb ta Ameerika pere ja sõpradega, siin tuleb taas kohaneda. Pärast gümnaasiumi soovib Heli omandada kõrghariduse Tartu Ülikoolis ja kes teab, ehk läheb edaspidi jälle Ameerikasse.
Ilus, pikk ja rikas aasta aga on seljataga.
Ka siinsed sõbrannad said Helilt innustust, üks on minemas vahetusõpilaseks Moldovasse, teine USA-sse. Edaspidi on Helil ka ülesanne käia YFU Eesti vabatahtlikuna koolides tutvustamas õppimisvõimalusi väljaspool Eestit ja jagamas oma kogemusi.
i
TIINA SÄÄLIK
