Lääne-Virumaa juurtega Toivo Kens on põllumehena tuntuks saanud ennekõike Põltsamaa kandis. Ta rakendas oma teadmisi ja oskusi seemendustehnikuna, seejärel edutati Adavere näidissovhoosi Esku osakonna veisekasvatuse spetsialistiks. Poliitiliste ja majanduslike olude muutudes pani Kens end algul proovile talunikuna, siis aga, otsides avaramat tegevusvälja, otsustas hakata edendama mõneti suuremat ettevõtet, osaühingut Viraito. Ettevõte tegeleb piimatootmisega, mida Toivo Kens peab igati perspektiivikaks põllumajandusharuks.
Toivo Kensi arvates on osaühing Viraito peaaegu paarikümneaastase tegutsemise vältel üsna kenasti toime tulnud. Selle üks eeldusi on tema sõnul kolme põlvkonna pereliikmete koostöö firmas. Eriti hea meel on tal tütrepoeg Riho üle, kes pärast Eesti Maaülikooli lõpetamist vanaisa loodud ettevõttes agronoomina tööle asus.
„Tema kasvas minu kõrval üles, nägi lapsest saati toimetamisi meie talus. Kui kuivati soetasime, ehitas tema endale mängukuivati. Selline lapse mõtte liikumine tuli mulle suure üllatusena,” rääkis Kens.
“Olen tuleviku suhtes kindel, kui on tarvis Viraito juhtimine noorematele üle anda,” lausus põllumees. Lähitulevikus jätkub tal energiat ja tahtmist põllumajandusfirma üldjuhtimisega siiski ise tegelda. “Tööjaotus on meil aga juba paika pandud alates firma loomisest. Oleme kokku leppinud, et me ei hakka üksteise tegevusvaldkondadesse sekkuma. Igaüks vastutab oma lõigu eest. Näiteks abikaasa Virve juhib farmi, poeg Rainer vastutab töökoja ja tehnika korrashoiu eest, tütar Ingrid on raamatupidaja ja asjaajaja, kogu põllumajanduslik pool, nagu juba ütlesin, sai usaldatud lapselaps Rihole.”
Peremeheks tänu taluseadusele
Oma põllumajanduslikuks elukooliks peab Kens töötamist Adavere näidissovhoosis. “Ma õppisin toonases Vana-Võidu sovhoostehnikumis ja hilisemas Gagarini-nimelises sovhoostehnikumis ühel kursusel hilisema loomakasvatusteadlase, Imaverest pärit Olav Kärdiga, kelle isa oli Adavere majandis zootehnik-selektsionäär. Olavi info abiga sain 1970. aasta kevadel Adavere näidissovhoosi seemendustehnikuks. Aasta pärast sõjaväeteenistust töötasin ka Virumaal Rägavere sovhoosis.”
Kolm aastat töötas Kens Adavere sovhoosi tapapunktis, kus ka liha suitsutati. “1982 kutsus mind enda juurde nimekas majandijuht Viktor Meister ning teatas, et kooliraha tuleb tagasi teenida. Ta tegi mulle ettepaneku minna Esku osakonda zootehnikuks. Juhtisin-korraldasin selle osakonna loomakasvatust kuni 1990. aastani. Siin paiknes Esku suurfarm, mõned väiksemad laudad, Võisikul peeti nuumkarja.” Osakonnajuhatajaks oli muide hilisem Jõgevamaa maamajandusjuht ja kauaaegne Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Põllumajandusliku eraettevõtlusega tegelemiseks andis Toivo Kensile tõuke 1980. aastate lõpus vastu võetud taluseadus. “Majandijuht Vello Kaselo soosis väga talude loomist. Mulle eraldati majandi maadest kokku 27,2 hektarit. Sovhoos müüs mulle ka neli tiinet mullikat, kuuekümnendatel toodetud traktori MTZ ja oma ametiauto, kastiga UAZ-i. Nii sai minust pikaajalise põllumajandustootmise poolest tuntud Maie talus peremees, abikaasa Virvest aga peagi perenaine. Avanes võimalus ka senistelt taluomanikelt maad osta. Haritavat maad õnnestus juurde saada ka maareformi käigus. Ostsin ära ka kunagise hobusetalli, kus hakkasime sigu pidama,” meenutas Kens.
Inspiratsiooni Ameerikast
“Sissetulekud talus jäid aga tagasihoidlikeks, mistõttu hakkasime otsima uusi võimalusi edasiminekuks. Silmapiirile jäi parajasti müügis olnud Kuningamäe farm Põltsamaa lähedal, mille otsustasime ära osta. Algul jätkasime piimakarjakasvatust endistes tingimustes. Paari aastaga sai selgeks, et vana tehnoloogiaga edasi töötamine tähendab seisakut. Tutvusin farmide uuendamisega Torma põllumajanduse osaühingus ja ühes Põlvamaa põllumajandusettevõttes. 2002. aastal pakkisin asjad ja läksin neljakümneliikmelise Eesti delegatsiooni koosseisus tutvuma põllumajandusega Ameerika Ühendriikides. Teadmisi ja kogemusi saama, et oleks parem otsustada, millesse investeerida. Käisime Ameerikas läbi mitmed kaasaegsed farmid ja sain oma ideedele-mõtetele väga palju kinnitust,” rääkis Kens.
Lisaks tutvus ta kahel aastal põllumajandusega Ukrainas, kus toona oli Euroopa suurim lüpsifarm rohkem kui 5000 lehmaga. “Uudistada oli muidugi palju põnevat, kuid konkreetses ettevõttes ei olnud mindud seda rada, millest saime ülevaate Ameerikas.”
- aastal sai tema talu esimese Euroopa Liidu toetuse SAPARD-i programmist. “Juba sama aasta septembris läks kopp maasse ja algas uue farmi ehitamine. Uued tootmishooned valmisid 2004.”
Kensi sõnul on firmas Viraito praegu ligi 520 lüpsilehma ja kokku 950 veist. “Karja me suurendada ei plaani. Põhjus on ka Adavere piirkonnas kui nitraaditundlikus alas, kus sõnniku laotamisel tuleb arvestada karmide reeglitega,” selgitas põllumajandusettevõtja.
“Kui Euroopa Liidus kehtisid piimatootmises kvoodid, ei osanud me prognoosidagi, mis juhtub pärast nende kaotamist. Nüüd oleme seda kogenud. Klimaatilisi tingimusi arvestades on piimatootmine aga Eestis väga perspektiivikas ja väga ratsionaalne põllumajandusharu. Samas on põllumajandus raske valdkond: inimressurss on piiratud, noored ei soovi selles valdkonnas eriti töötada. Usun siiski, et uue põlvkonna põllumehed rakendavad lüpsikarja pidamises veelgi kaasaegsemaid tehnilisi lahendusi , mis muudab ettevõtmise senisest veelgi tulusamaks. Juba praegu on Eesti väljalüpsi poolest Euroopa riikide tipus, esimesel või teisel kohal,” kinnitas Toivo Kens.
Viraito juhataja arvates on põllumehel mõistlik ette mõelda kolm aastat. Pikemalt pole aga mõtet. “Sedagi investeeringute mõttes vastavalt vajadustele. Teraviljakasvatus ja rohusöötade tootmine sõltub aga ju suuresti ilmastikust, mida on võimatu prognoosida. Mõistagi oleneb mõndagi ettevõtjast endast. Ei tohi ju valesid arvestusi teha.”
Osaühingus Viraito töötab kakskümmend kaks inimest. Kensi sõnul töökohtadest piisab. “Tööjõuga pole aga lood kõige paremad. Olukorrast väljapääsuks on meil praegu tööl kuus ukrainlast. Kui nendel seadusega lubatud tööperiood täis saab, tulevad samast riigist uued mehed.”
Tõsine usk ühistegevusse
Ühistegevuse patrioodina pühendab Toivo Kens end jätkuvalt firmale E-Piim. „Piima on maainimesed osanud ikka toota. Oluline on aga see, kuhu piim realiseerida, et raha õigeaegselt ja majanduslikku tasuvust kindlustavas suurusnumbris kätte saada. Kunagise Tartu Piimakombinaadi Põltsamaa tsehh oli üsna mannetu ettevõte. 1992. aastal hakkasime looma aga Põltsamaa piimaühistut. Olin selles “mängus” üks osalisi. 1997 hakkasime aga rajama ettevõtet E-Piim. Ka sellesse protsessi rakendasin end täie jõuga”
Kensi sõnul ei näe ta ühistulisele ettevõtmisele alternatiive. “E-Piima Põltsamaa ja Järva-Jaani ettevõtteid oleme nüüdisajastanud. Juba 2014 oli meil selge, et midagi erilist ei saa enam nende firmadega ette võtta, sest puudub mahuefekti loomise võimalus. Uue piimakombinaadi rajamine Paidesse on aga meeskonnale väga suureks väljakutseks. Sellest tuleb Baltimaade kaasaegseim piimatööstusettevõte.”
Nooremana oli Toivo Kens kirglik jahimees. “Kord toimus Jõgeva rajoonis jaht toonases Saare metskonnas, kus osalesid majandite juhid ja partorgid. Vello Kaselo võttis ka mind kaasa ja mul õnnestus maha lasta karu. See oli väga suur isakaru. Kolju läks jahitrofeede näitusele ja sain vist Bulgaarias isegi auhinna,” meenutas ta.
“Vahepeal kulus aeg teistele ettevõtmistele ja terviski tahtis põhjalikumat remonti, tuli teha südameoperatsioon. Nüüd olen aga jahi juurde tagasi tulnud. Ennekõike tähendab jaht minu jaoks positiivseid emotsioone looduses ja head seltskonda.”
Uude elukümnendisse jõudmisest arvab teenekas põllumees järgmist. “Eks vanus ole üks number. Senikaua, kui energiat jätkub, olen ikka Viraitos noorematele pereliikmetele toeks ning seda nii argi- kui ka puhkepäevadel.”
Toivo Kensi elukäik
Sündinud 4. märtsil 1948 Virumaal Rägavere vallas Viru-Kabalas
Haridustee: Nõmme algkool, Põlula 8klassiline kool, Vana-Võidu loomakasvatustehnikum zootehniku erialal
Töökohad: Rägavere sovhoosi karjabrigadir, Adavere näidissovhoosi seemendustehnik, spetsialist Adavere näidissovhoosi tapapunktis, Adavere näidissovhoosi Esku osakonna zootehnik ja Esku suurfarmi juhataja
1990. aastal alustas talunikuna Maie talus
Alates 1999 OÜ Viraito juhatuse esimees
AS E-Piim Tootmine nõukogu aseesimees
Tunnustused: Valgetähe V klassi orden 2001, Eesti Looduse Fondi poolt korraldatud Läänemeresõbraliku Põllumajandustootmise konkursi võitja, Jõgevamaa Kuldrist 2010
Andres Vään, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president, Põltsamaa vallavolikogu esimees
“Ettevõtjana iseloomustab Toivo Kensi kõige paremini oskus põhjalikult arvestada, mis on majanduses väga vajalik omadus. On hea meel, et Toivo otsustas ühineda Põltsamaa Ettevõtjate Liiduga. Ta avardab oma silmaringi nii meie kohtumistel erinevate valdkondade tipptegijatega kui ka koolitusreisidel. Seltskonnas oleme osa saanud ka Toivo huumorimeelest ja lauluoskusest.
Osaühingu Viraito on Toivo Kens koos pereliikmete ja kõigi töötajatega arendanud üheks nüüdisaegsemaks piimatootmisettevõtteks. Vaatamata kiiretele päevadele, leiab Kens aega oma ettevõtet külalistele tutvustada. Olen sinna ka ise huvilisi lähemalt ja kaugemalt uudistama viinud. Näiteks möödunud aasta lõpul olime Viraitos külas koos riigihalduse ministri Jaak Aabiga.”
JAAN LUKAS
