Soome keele õpe tuleb koolidesse tuua, sest muidu kaotame Eestile nii palju kasu toonud oskuse täielikult.
Millised iganes on Tallinna ülikooli soome keele ja kultuuri erialale üliõpilaste vastuvõtmise peatamise tegelikud põhjused, on tegemist märgilise sündmusega soome keele ja Soome kultuuriruumi tundmise allakäigurajal Eestis.
Millise allakäigu, võib siinkohal emotsionaalselt hüüda. Alles tähistas Soome riik 100. sünnipäeva ning vaata et kogu Eesti rahvas elas sellele siiralt ja elavalt kaasa. Ja ka vastupidi: Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul oli Soome pooltki tunda kõva kaasaelamist, kuni YLE eestikeelse ilmateate ja eesti keeles ilmunud Helsingin Sanomate juhtkirjani.
Ja kui sellest ei piisa, siis kümned tuhanded eestlased töötavad Soomes, tuhandetel soomlastel on Eestis kinnisvara ning iga aasta teevad soomlased ja eestlased üle Soome lahe miljoneid reise.
Telekas aitas keelt õppida
See on kõik tõsi ja väga tore. Aga nüüd, hea lugeja, nimeta üks eelmisel aastal ilmunud Soome raamat ja selle autor ning ütle, kes on Soome suurima partei esimees. Olen üsna kindel, et valdav enamus eestlastest ei suuda nimetada isegi Soome peaministri nime. Veel 25 aastat tagasi olid asjad paremad (Soome poolel pole Eesti kultuuri ja poliitika tundmine kunagi masside teema olnud).
Veelgi enam. Kui seesama Helsingin Sanomat poleks võtnud Eesti 100. sünnipäeva teemal oma juhtkirja eesti keelde tõlkida, siis ei saaks meie nooremad põlvkonnad sellest mitte ridagi aru.
Minu põlvkond, see tähendab praegu 40-50 vahel eestlased, oli tõenäoliselt viimane, kes telekast soome keele selgeks sai. Ise tegin seda 1990. aastate esimesel poolel Tallinna kolinuna, kui olin juba üle 20 aasta vana ning võrreldes Põhja-Eestis üles kasvanud eakaaslastega, ongi minu hõimurahva keele oskus pigem passiivne. Minusuguseid, kes loevad Soome lehti ja raamatuid, kuid tööalases vestluses eelistavad inglise keelt, on 1970. aasta järel sündinute seas palju, aga veel hilisema sünniaastaga eestlased ei oska soome keelt enam isegi mitte passiivselt.
Soome televisiooni vaatamist kärpis kõigepealt Eesti oma telekanalite konkurentsivõime paranemine ning siis ka muude võimaluste plahvatuslik laienemine isegi enne internetti. Mäletan elavalt, kuidas juba 1998. aastal üks ligikaudu 25-aastane kolleeg küsis täpsustavalt MTV3 kohta: kas see on selle päris MTV mingi sõsarkanal?
Kuid tollal said kõik põhjaeestlased veel MTV3 vabalt, ilma eriliste tehniliste pingutusteta vaadata.
Pöördeline muutus tuli 2007. aasta sügisel Soome õhu kaudu leviva televisiooni üleminekuga digitaalsele platvormile. Saatjate võimsused vähenesid ning sisuliselt tavalise antenniga Soome teleprogrammide vaatamine Eestis lõppes. YLE kaks programmi on saadaval kaabeltelevisiooni operaatorite valikus, kuid tasulise lisavõimalusena, samas kui Kremli telepropaganda on pea alati baaspaketis, ning teisi programme ei näe ka nii.
Soome keele oskus väheneb
Nii olemegi jõudnud olukorda, kus 40 eluaastast nooremad eestlased soome keelt ei mõista ning Soomes toimuva vastu neil erilist huvi ei ole. Olen jõudnud töötada juba mitme väljaande toimetuses, kus soome keele oskajaid võib ühe käe sõrmedel üles lugeda, ning tegemist on omaette tähtsa kvalifikatsiooniga.
Soome keele oskus oleks samas ka täna igale eestlasele hoolimata tema erialast ja haridusest tähtis aken maailma. Soome on meile kultuuriliselt väga lähedane, kõrge arengutasemega maa, mille saavutuste ja vigade detailne tundmine on aidanud Eestil kiiresti edasi liikuda ja võiks ka edaspidi aidata, kui vaid oleks inimesi, kes neid teaksid ja neist aru saaksid.
Iga eestlane saaks oma valdkonnas palju edukamalt tegutseda Soome vastavat ala võrdlusalusena kasutades. Keeleoskus laiendaks eesti kultuuri toetuspinda ning avaks palju enam ärilisi võimalusi ka praegusega võrreldes.
Olgu, me ei õpeta enam Tallinna ülikoolis soome keelt ja kultuuri. Õpetame seal pealegi edasi reklaami ja suhtekorraldust kui Eesti kestmiseks möödapääsmatult vajalikke erialasid, aga võtame midagi ette põhi- ja keskhariduse tasandil. Hakkame kõigis Eesti koolides õpetama soome keelt. Mitte samas mahus nagu inglise ja vene keelt, aga nii, et kõik õpilased saaksid vähemalt aru keele loogikast ning omandaksid baassõnavara.
See oleks parim kink Eesti ja Soome sajandaks sünnipäevaks.
ANVAR SAMOST, kolumnist
