Pühapäeval lõppenud Pyeongchangi taliolümpiamängudel tegi eestlastest parima tulemuse Adavere kiiruisutaja Saskia Alusalu, kes taktikaliselt väga ilusa sõiduga teenis Eesti Vabariigi 100. sünnipäeval ühisstardiga sõidus neljanda koha. Ava- ja lõputseremoonial Eesti lippu kandnud 23aastane Alusalu ületas oma olümpiadebüüdil ka Jõgevamaa sportlaste kõigi aegade olümpiarekordi, rohkem kui 25 aasta eest legendaarse jalgratturi Lauri Ausi poolt Barcelona olümpial grupisõidus saavutatud viienda koha.
Ööl vastu teisipäeva Müncheni kaudu koju jõudnud olümpiasangarit tervitasid Tallinna lennujaamas pereliikmed, sugulased, pöidlahoidjad ja spordiametnikud. „Minu jaoks oli selline vastuvõtt esmakordne ning see tegi südame väga soojaks” lausus Alusalu. „See on kirjeldamatult äge tunne ning see aitab mul ka saavutuse väärtusest aru saada. Üks asi on enda jaoks sportlaskarjääris eesmärke seada, hoopis teine aga kuulda saadud emotsioonide eest tänamist. See läheb mulle tohutult korda ning olen kõigile väga tänulik.”
Oma olümpiadebüüti kokku võttes kinnitas Saskia Alusalu, et on kõigega väga rahul. „Põhiline emotsioon on praegu kindlasti väga suur rahulolu,” ütles ta kolm päeva pärast neljanda kohaga lõppenud võistlust. „Samas teeb suur rahulolutunne ka täiesti tühjaks, olümpia ajal oli hästi palju emotsioone ja pingeid ning võistluse järel tuli suur pingelangus. Kuigi praegu olen kõigest sellest üsna väsinud, oli olümpia tegelikult ikka väga võimas.”
Kahekordne lipukandja
Pyeongchangis sai Saskia Alusalust läbi aegade esimene sportlane, kes on ühtedel olümpiamängudel kandnud Eesti lippu nii ava- kui ka lõputseremoonial. “Kui mulle tehti ettepanek olla avatseremoonial Eesti koondise lipukandjaks, võttis see ikka täiesti sõnatuks,” lausus ta. “Ma ei osanud üldse oodata, et mulle selline austav ülesanne usaldatakse. Väga uhke tunne oli lipuga staadionile minna ja mul on väga hea meel, et ma sellega hakkama sain. Lipu kandmise tõttu sain pärast ka hästi palju positiivset tagasisidet.”
Eesti koondise n-ö esindusnäoks oli Alusalu juba enne mängude algust, tema foto oli nimelt aluseks Eesti tänavuse olümpiapostmargi kujundamisel. “Loomulikult on hea meel, et mind ka juba enne võistlemist hinnati, aga minu jaoks tegi selline lootuste panemine olukorra ikka üsna pingeliseks,” naeris Alusalu.
Kuigi ühisstardiga sõit oli olümpiakavas 24. veebruaril, läks Saskia Alusalu Lõuna-Koreasse juba veebruari algul. “See oli üsna julge samm,” märkis ta. “Väga paljud hirmutasid, et ei tohi liiga vara kohale minna, aga ma teadsin, et see on mu ainuke võimalus kellegi teisega koos treenida. Ühisstardiga sõiduks valmistumiseks on vaja gruppi, üksinda seda teha ei saa. Tegin Gangneungi jäähallis võistlusteks valmistudes päris palju koostööd lätlase Haralds Silovsiga, keda treenib samuti minu treener Tristan Loy, ka taanlaste ning Poola ja Uus-Meremaa koondislastega.”
- aasta lõpus avatud Gangneungi olümpiahalli ja sealse jääga harjus Eesti parim naiskiiruisutaja üsna kiirelt. “Hall oli väga mõnus ja kodune,” ütles Alusalu. “Varakult kohale minemise otsus tegi ka sellepärast heameelt, et tunne läks iga päevaga järjest paremaks ning kõige parem oli seis võistluseelsel päeval. Nende nädalate jooksul muutusid jää omadused hästi palju, võin aga öelda, et harjusin ka sellega. Olümpiakülast asus hall kuue kilomeetri kaugusel, alguses Koreas olnud külmade ilmade tõttu tuli treeningule minna bussiga, hiljem sain ka jalgrattaga sinna sõita.”
Jääalade harrastajad elasid olümpiamängude ajal teiste alade sportlastest eraldi, Gangneungi olümpiakülas. Eesti kiiruisutajad ja nende treenerid elasid 25korruselise maja kaheksandal korrusel, kus nende kasutuses oli kaks korterit. „Korterid olid täiesti tühjad, seal olid vaid voodid ja EOK poolt olümpia jälgimiseks antud telerid.
Mind see aga ei häirinud, olen ka Inzellis sellise eluga harjunud. Süüa saime söögihallis, kus sai valida nii euroopalikke kui ka kohalikke toite. Mõned muidugi nurisesid valiku üle, aga mulle meeldis väga ka korea toit. Sõin näiteks praktiliselt iga söögikorra ajal nende rahvustoitu kimchit. Kõrval asunud McDonaldsisse ei pidanud ma kordagi minema, sain ilma selleta hakkama,” muigas Alusalu.
Uisusportlased rahva lemmikud
Tema sõnul muutus elu olümpiakülas nende nädalate jooksul tunduvalt. “Esimesel nädalal oli õhkkond hästi rõõmus,” meenutas ta. “Kohe pärast avamist oli aga tunda, et õhkkond läks pingelisemaks. Söögisaaliski võis õhtuti pärast võistlust näha sisse astumas kolme õnnelikku inimest, kõik ülejäänud olid aga enam-vähem masenduses,” naeris Alusalu. “Viimasel nädalal oli aga keskendumist hoida juba suhteliselt keeruline, sest paljud olid võistlemise lõpetanud ja pidutsesid seal.”
Kohtumised kohalike inimestega olid väga toredad. “Kuna uisusport on Koreas väga au sees, lausa rahvusspordiala, siis tuldi tihti ka minu juurde uisutamis- või lipukandmispildiga ning paluti neile autogrammi. Samuti sooviti minuga koos pilti teha, seda isegi siis, kui ma rannas kõndisin. Lõputseremoonia ajal oli iga lipukandja juures kohalik vabatahtlik. Ühel hetkel tulid mõned teised vabatahtlikud minuga pilti tegema ja minu oma küsis, et kas ma tean, et ma olen praegu kolmas kõige rohkem guugeldatud inimene Koreas,” lisas Alusalu.
Palju tähelepanu osutasid Saskia Alusalule ka mitmed meediaväljaanded. “Kunagi varem pole tähelepanu nii suur olnud,” märkis ta. “Teiste riikide sportlasedki saatsid mulle oma kodumaa väljaannetes ja veebis ilmunut. Ma olin väga üllatunud, aga eks see pani ka natuke rohkem pingeid peale.”
Pinge kasvas Alusalu sõnul ka võistluspäeva lähenedes. “Viimastel päevadel valitses jäähallis toimuvatel treeningutel haudvaikus ning kõik olid väga keskendunud. Kiiruisutajad on muidu enamasti väga sõbralik rahvas, aga kõik saavad aru, et tegemist on vaid üks kord nelja aasta jooksul tekkiva võimalusega, mida väga paljudel ei pruugigi enam kunagi uuesti tulla, ning seetõttu võetakse seda väga tõsiselt. Oli tunda, et väga paljud lähevad võistlema vaid ühe eesmärgiga ning see tegi olukorra väga pingeliseks.”
Kui MK-etappidel toimuvad ühisstardiga sõidus poolfinaalid ja finaal erinevatel päevadel, siis olümpial jäi kahe sõidu vahele vaid üks tund taastumisaega. “Mind see ei häirinud, pigem see mulle isegi meeldis,” ütles Alusalu. “Kuna üks mu suuremaid trumpe on vastupidavus, siis ma ei muretsenud selle pärast, et ma ei suudaks finaaliks taastuda.”
Eesmärgiks järgmine olümpia
Ühepäevase võistluse ainsa probleemina toob Saskia Alusalu välja asjaolu, et teisest poolfinaalist edasi pääsenutel on vähem aega sõidust taastuda. “Juba eelnevalt tekkis uisutajate seas päris suur arutelu, et kuidas see mõjub. Kui paus on niigi lühike, siis annab 15 minutit lisaaega väga palju juurde. Seetõttu üritasingi poolfinaalis võimalikult palju energiat hoida ja ennast mitte tühjaks sõita,” lisas Alusalu, kes oli teisest poolfinaalist edasi pääsenud uisutajatest finaalis kõige edukam.
Kahe sõidu vahelise napi aja veetis Alusalu rattal sõites, ühendades lõdvestumise ja soojenduse. “Lihastest tuli laktaat välja saada, samas ei tohtinud ka maha jahtuda,” selgitas ta. “Alles siis, kui kombinesooni uuesti selga panin, sain kaks minutit ka treeneriga rääkida, et finaaliks kindel plaan paika panna. Kuna finaalis oli palju kiireid sprintereid, otsustasime vahefinišites punktide püüdmise kasuks. Samas ei saanud jääda ainult ühe plaani juurde, pidin kogu aeg aktiivselt jälgima, kas rünnak on võimalik või mitte. Ühisstardiga sõidus ongi kõige keerulisem ära tabada see hetk, kus on võimalik vahe sisse sõita. Kui keegi eest ära sõidab, tekitab see grupis segaduse – keegi ei soovi järele vedada, kõik tahavad, et vedamise võtaks enda peale keegi teine. Seetõttu saabki rünnaku peale mängida.”
Saskia loodab, et koostöö treener Tristan Loyga jätkub. “Me oleme tulevikust rääkinud, aga kõigis neis küsimustes saabub selgus ilmselt kevadel. Minu jaoks on oluline treeningrühma olemasolu, pärast olümpiamänge on aga kindlasti tulemas palju muutusi.”
Selles on Saskia Alusalu aga kindel, et esimene olümpiakogemus innustas teda tipptasemel jätkama. “Olümpiamängude lõputseremoonial oli minu lemmikuks järgmise olümpialinna Pekingi tervitus, kus kõik osalejad olid rulluiskudel,” ütles Alusalu. “Ütlesin treenerile, et see etteaste müüs järgmise olümpia minu jaoks ära, tahan sinna minna. Samas ei anna ma spordiga tegelemise osas kindlasti konkreetseid ajalisi lubadusi, tahan kiiruisutamisega tegeleda päevani, kuni see mulle meeldib ja ma seda naudin.”
MATI ALEV
