Nüüd, Eesti riigi sajanda juubeli sünnipäevanädalal, kui kogu maa on lipuehteis, võiksime sügavamalt mõelda meie trikoloori saamis- ja säilimisloole. Just meie, Jõgevamaa elanikud, sest meid puudutab see kõige otsemat teed pidi. See, et 1884. aastal Otepääl õnnistatud sini-must-valge õmmeldi Põltsamaal ja et läbi viiekümne okupatsiooniaasta peideti võõra võimu eest meie trikoloori Kõola külas asuvas Läänemardi talus, annavad selleks põhjust.
Nii võime öelda, et Jõgevamaa on Eesti lipu kodukoht. Laupäeval, kui Eesti Vabariik alustab siin heitliku maailma veerel oma teist sajandit, korraldatakse Läänemardil talvine vabaõhuüritus. Korraldajad on seadnud sellega eesmärgiks jäädvustada see ajalooline päev ühe omanäolise sündmuse läbi. Pidulikke tseremooniaid ja ülevaid kontserte koos kiitvate sõnadega korraldatakse paljudes kohtades. Kuid hoopis vähem on selliseid ettevõtmisi, kus inimesed saavad oma riigi sünnipäeval üheskoos midagi põnevat teha.
Teisalt aga seeläbi tutvustada pühitsetud Eesti lipu säilimislugu, sest nagu võis eelmise aasta haldusreformi käigus veenduda, ei valda seda infot isegi mitte kõik valitsuse poolt siia saadetud saadikud. Läänemardi ja Karl Aun on meie lipu ajaloo teljel ühed olulisemad märksõnad. Hea on neid teada ja tunda.
Seega tasub igaühel, kes tahab riigi juubelipäeval midagi põnevat kogeda ja teha, värskes õhus ja looduses viibida ning ajaloo tundma õppimise läbi targemaks saada, seada sammud enne keskpäeva Läänemardi tallu, mis asub peaaegu maakonna südames.
